Reede, jaanuar 24, 2014
 

Muuseumi sihtasutuse ohtudest ja võimalustest

Liina Siniveer | Hiiu Leht
Hiiumaa-visiidil käinud kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene püüdis hajutada kohalike omavalitsusjuhtide muret, et nad enda hoolde võetud muuseumiga hakkama ei saa.
Kultuuriministeeriumi algatus muuta Hiiumaa muuseum riigiasutusest kohalike omavalitsuste osalusega sihtasutuseks tekitas omavalitsustes kõhklusi, sest viimased kahtlevad enda suutlikkuses 45 aastat arendatud muuseumi ülal pidada.
Hiiumaa omavalitsuste liidu juhataja Üllar Padari ütles, et näeb sihtasutuse moodustamise juures ohtu, et riik ajapikku vähendab rahastamist. “Paraku on riik näidanud, et esialgu ütleb, et häda pole midagi ja rahastame, kuid hiljem see kuidagi kuivab kokku,” ütles Padari. Ta tõi näite, kuidas riik kunagi rahastas koolibussiringe, kuid nüüdseks on see kulu omavalitsuste kanda.
Aastakümneid Hiiumaa muuseumi direktori ametit pidanud Urmas Selirand kardab, et sihtasutus ei tule rahaliselt toime. “Muuseumid on ju aastaid olnud alarahastatud,” ütles Selirand. “Hiiumaa muuseum vajaks lisaraha taristu ülalpidamiseks, muuseumi majandamiseks ja palkadeks,” loetles ta.
Selirand lisas, et tema hinnangul on Hiiumaa muuseumil käes ka omatulu teenimise lagi. Mullu oli see küll 19 protsenti eelarvest, aga Seliranna hinnangul oli aasta erandlik, ei ole ju igal aastal Enn Kunila kogude näitusi, mis külastajarekordeid lõid.
Selirand tõi näiteks Saaremaa muuseumi, mis tema sõnul on aastaid majandanud omatuluga, kuid igal aastal, kui muuseum on rohkem teeninud, on riik omapoolset rahastust vähendanud.
Kui majanduslikus mõttes heal 2008. aastal sai Saaremaa muuseum riigieelarvest ligi 896 000 krooni, siis tunamullu oli see summa pelgalt 27 544 eurot (431 000 krooni), vähenemine pea 52 protsenti.
Kantsler: Omavalitsustelt ei oodata raha
Nõgene ütles, et ministeerium soovib muuseumi rahastamise jätkumist senistel alustel. “Kultuuriministeerium peab oluliseks muuseumikogu säilimist ja selle hoidmist Hiiumaal,” ütles Nõgene. “Ja loomulikult peaks riik seda ka rahastama.”
Kantsler kinnitas, et kultuuriministeerium rahastaks muuseumi sihtasutust vähemalt käesoleva aasta tasemel, muidugi kui ei teki uut majanduskrahhi. “Kui tekib masu ja võimalused taaskord kõigil vähenevad, siis loomulikult vaadatakse kõik toetussummad üle,“ lisas Nõgene.
Tema sõnul ei oodata praegu kohalikelt omavalitsustelt väga suurt rahalist panust. “Kui kohalikel omavalitsustel hakkab minema paremini ja neil on võimalik hakata panustama sellesse, siis see muuseum on nende oma,” ütles ta, viidates, et ka muuseumi hooned antakse sihtasutusele üle.
Kantsler rääkis, et kokkusaamisel Hiiu vallavanema Georg Linkoviga arutati ka seda, kas võtta asutamislepingust välja lause, et riik rahastab muuseumi tööd vaid võimalusel. Sõna “võimalusel” oli nüanss, mis Linkovi sõnul omavalitsusjuhte häiris ja jättis lahtiseks, kas riik ikka tagab muuseumi baasrahastuse või mitte. “Minu arvates oleks väga mõistlik, et see lause sõnastataks selliselt, et riik rahastab muuseumi vastavalt riigieelarves ette nähtud mahule,” ütles Nõgene. Ta ütles, et ettepanekud asutamislepingu muutmiseks ja täiendamiseks on teretulnud ning Hiiu vallavalitsus lubas teha ettepaneku selle sõnastuse muutumiseks.
Maavanem: Sihtasutus annab tegevusvabadust
Hiiumaal käinud kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene ütles, et näeb ainsa ohuna loodavale sihtasutusele, et kohalikul kogukonnal kaob huvi oma muuseumi vastu.
“Arvan ka, et sihtasutuse puhul on pankrottimineku oht oluliselt väiksem, kui suurte probleemide teke riigiasutuses,” ütles Nõgene. Ta tõi näiteks Nukuteatri juhtumi ja tunnistas, et põhjuseks oli ministeeriumi tegemata finantsjärelvalve, sihtasutuse nõukogu finantsjärelvalve aga toimub vähemalt neli korda aastas.
Samuti pole tema sõnul ohtu, et riik viiks kogud Hiiumaalt minema ja likvideeriks muuseumi. “See tähendaks, et omavalitsuste ja riigi vahel ei sünni kokkulepet ja riik otsustab Hiiumaa muuseumi likvideerida – sellist otsust ei tule,“ lausus Nõgene.
Hiiu maavanem Riho Rahuoja ütles oma kogemustele tuginedes, et sihtasutuse loomine on andnud pigem positiivse tulemuse tänu suuremale tegevusvabadusele. “Ja sihtasutus ei tee ühest organisatsioonist veel kommertsasutust,” lisas Rahuoja. Ta märkis, et organisatsiooni tegevuse defineerimisel on oluline roll selle põhikirjal ning muuseumi kommertslikele alustele viimise vastu tuleb kindlasti seista: “Usun, et see ei ole ka ministeeriumieesmärk.”
Nõgene lisas plussina, et ministeeriumi pakutava mudeli kohaselt kuuluks sihtasutuse nõukogusse nelja omavalitsuse esindajatele lisaks ka kaks riigi esindajat: üks kultuuri-, teine rahandusministeeriumist. Veel ühe plussina nimetas kantsler, et sihtasutusel on rohkem võimalusi kasutada kõikvõimalike fondide raha.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411