Teisipäev, jaanuar 7, 2014
 

Arvamuslõunal räägiti noorte ettevõtlikkusest

Detsembris HUPSi arvamuslõunale kogunenud ettevõtjad ja otsustajad leidsid, et noortele tuleks õpetada ettevõtlikkust.
Hiiumaa teavitus- ja nõustamiskeskuse koostööseminar “Elukoht – Hiiumaa?”, kus kuulati igasügisese noorteküsitluse tulemusi, peeti kohvikus Rannapaargu.
Kõigepealt said sõna noored Gregory-Martin Linder ja Mirjam Laanejõe, kes tegid kokkuvõtte sügisel toimunud noorte osaluskohvikust ja ettevõtlusalasest maailmakohvikust, kus lisaks Kärdla noortele osalesid ka ungarlased ja sloveenlased.
Maailmakohvikust tõid nad välja neli ideed: tuletornikorterid turistidele, Hiiumaa käsitöö ja omatoodangu pood Tallinnas, raamatuklubi selleks, et lugemist populariseerida ja avada uusi raamatupoode ning malelaudade tootmine. “Kuna Hiiumaal on palju puitu, siis mõtlesime, et kasutaks seda ära ja teeks malelaudade tootmise,” edastas Linder kohvikus sündinud mõtte. “Korraldaks malevõistlusi ja teeks Hiiumaa male kaudu tuntuks,” lisas ta.
HUPSi juhataja Tiina Talussaar küsis, mida järeldada küsitlustulemustest; 255st noorest 10 protsenti vastas, et tulevad olenemata kõigest tagasi Hiiumaale, ja kuidas selle teadmisega edasi minna. “Mida meie siin ja tänasel päeval saaksime teha, et meie järgmises majandusaasta aruandes oleks töökohtade arv plussis?” sõnastas ta aruteluteema.
Tulevikutööl pole asukoht oluline
Päeva modereerinud SA Tuuru juhataja Kristjan Arunurme hinnangul on palju asju, mida ei saa meilt keegi ära võtta, näiteks vaikus, rahu, turvatunne ja ilus keskkond.
OÜ Faasion juhatuse liige Tanel Malk rääkis, et praegune turusituatsioon Hiiumaal on teine, kui siis, kui tema oma ettevõtte lõi: nüüd peab konkureerima ka internetis tehtud pakkumistega. Seega pole enam vahet, kus asub klient ja kus ettevõtja. “Kohalik turg kindlasti ei ole Hiiumaa ettevõtja jaoks tugevus, aga meil on väga hea internetiühendus, hea elukeskkond ja ka head inimesed,” loetles Malk.
Hiidlaste koostöökogu tegevuskeskuse juhataja Reet Kokovkin tõi näite, et maailma üks tunnustatuimaid linnuraamatute ärisid asub Gotlandi saarel. “See ei tähenda, et seal on mingi üüratu maja – ei, nad tegutsevad vaikselt väikses majakeses, aga nad vahendavad kogu maailmale linnuraamatuid,” selgitas Kokovkin.
Tulevikutöötaja: intelligentne ettevõtja
Arunurm märkis, et kui saadud vastuste põhjal pidasid noored takistuseks saare eraldatust ja maismaaühenduse ebastabiilsust, siis tänapäeval on see pigem müüt.
Malk rääkis, et kuna ettevõtjatel on surve tööd kasumlikumaks muuta ja inimtööjõudu masinatega asendada, on vaja intelligentsemaid töötajaid, kellele maksta rohkem palka.
Tulevikutrendideks nimetaski Malk spetsialiseerumist ning panustamist intelligentsile ja ajutööle. “Olen seda meelt, et suurimad tööandjad saavad Hiiumaal olla ikka inimesed ise. Loota, et tänased ettevõtted massiliselt töökohti loovad, on natuke naiivne,” märkis Malk.
Juba praegu Hiiumaal ettevõtjaid suhtarvuna elanike arvu  kohta rohkem kui Eestis keskmiselt, kuid tulevikus võiks tema sõnul ettevõtjate osakaal saarel olla veelgi suurem.
Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ermo Mäeots ütles, et praegused noored on küll kiiduväärselt loomingulised, teisalt tundub, et vanemate poolt liiga kodu küljes hoitud ja vähe ettevõtlikud. “Õigemini me ei ole lasknud ettevõtlikkust neis kasvada ega neile seda õpetanud,” selgitas Mäeots. “Töökohti saavadki luua edaspidi needsamad noored ise, kui me neile ettevõtlikust õpetaksime,” lisas ta.
Ettevõtlusõpe oli Kärdla ühisgümnaasiumis ajal, kui Hiiumaal tegutses Mainori kõrgkool. Uuesti hakati ettevõtlust noortele õpetama käesoleval õppeaastal.
Hiiumaa tööjõuturu iseärasusena nimetas Malk tööjõu vähest liikumist. “Arvan, et on üsna vähe piirkondi, kus töötajate voolavus on nii väike nagu Hiiumaal,” ütles Malk ja lisas, et ta ei pea seda heaks näitajaks.
Maavalitsuse arengu- ja plaaneeringuosakonna juhataja Aivi Telvik kommenteeris, et töökohtade rotatsioon on siiski olemas – ta tõi näiteks, et paljud saare õpetajad ja avaliku sektori töötajad on juba pensionil ning noored võiks tulla nende tööd jätkama. “Kui sa oled hea ja särav noor inimene, siis kindlasti Hiiumaa võtab kõik noored ametnikud, õpetajad ja arstid tööle,” oli Telvik optimistlik.
Kogukond kui Hiiumaa tugevus
Osalejad ajas elevile küsitluses märgitud miinus, et Hiiumaal levib palju kuulujutte. Kokovkin ütles, et sellel jutul on nii miinus- kui plusspool: “Ühelt poolt kuulujutud levivad kulutulena, aga samas loob see kogukonnatunde, et räägitakse sinust, räägitakse sinuga ja sa tead, et kõik kõiki tunnevad – siin on turvaline elada, kuna me teame ja tunneme üksteist ja oskame vajadusel abi anda – nii moodustubki kogukond.“
Ta tõi näite novembrikuus toimunud koostöökogu õppereisilt Ahvenamaale, kust talle jäi meelde just kogukonnatunne. “Kogukond toetab üksteist näiteks sellega, et ostab just kohapeal toodetud kaupu,” lisas ta.
OÜ Hiiu Autotrans juhatuse liige Anu Pielberg ütles, et kogukond saab Hiiumaad ka kõige rohkem muuta selleks, et noored siia tagasi tuleksid. “Noored tulevad tagasi siis, kui me ei ütle neile, et minge ära, siin ei ole midagi teha, vaid vastupidi, tuleb näidata, mida siin teha on,” sõnastas Pielberg soovituse.
Hiiumaast positiivne kuvand
Ta tõi näite, et selle asemel, et kiita välismaal tööl käivat naabritüdrukut, tuleks tunnustada ka noori, kes tahavad ettevõtlusega kohapeal tegeleda. “Tuleks hakata väärtustada seda, kui noor on otsustanud oma pere äri jätkata või oma käsitööd siin müüa,” ütles Pielberg.
Kokovkin pakkus, et saarelt lahkumise ennetamiseks tuleks igaühel alustada enda mõtlemise muutmisest: “Mõtleme mitte sellest, kes viimasena tule kustutab, vaid kes süütab järgmise tulukese.”
Kokovkin lisas, et ta pole nõus küsitlustulemustest välja tulnud mõttega, et noor tuleb Hiiumaale siis tagasi, kui mujal hakkama ei saa. “Siin saavad hakkama need inimesed, kes on super ja ekstra – kui saare tingimustes hästi hakkama saad, oledki kraad kõvem, kui teised,” lisas ta.
Hiiumaa eripära
Aivi Telvik tunnustas mõtet, et võiks olla üks asi, mille poolest Hiiumaa võiks olla tuntud ja tegelikult ei ole vahet, mis see on. “See male oli kujundlik näide, aga see enda asi, see ehe ja eristuv tuleb meil leida,“ ütles Telvik.
Arunurm vahendas osaluskohvikus tekkinud mõtet: luua ideedepank, kuhu võiks blogivormis märkida oma ettevõtlusideid, mida teistega koos edasi arendada. Ta tõi ka kohe näiteks, et teha võiks miniatuurseid Tubala vaiu, mida saaks kasutada ehteriputuspuuna.
Kärdla avatud noortekeskuse juhataja Merle Salusoo lisas, et täiskasvanud ei tohiks iga noorte idee peale kosta vaid: “jah, aga…”, vaid peaksid sellega kaasa minema.
Nõu noortele
Ajakirjaniku ja lapsevanema Helja Kapteini küsimusele, mida soovitada noortel õppima minna, vastas Telvik, et kui Hiiumaa elukeskkonnana noorele sobib, saab seda üha rohkem kombineerida soovitud erialaga.
Telvik soovitas HUPSi nõustajatel gümnaasiumiõpilastel lugeda Hiiumaa arengustrateegiat enne kui teha erialavalik.
Malk lisas, et noortele oleks vaja nõu, kuidas saare olemasolevate ettevõtete potentsiaali enda kasuks ära kasutada. Ta tõi näiteks nutikate lillepottide tootmise ASi M ja P Nurst tehases.
Margit Kagadze ütles, et lapsevanema ja õpetajana unistab ta sellest, et Hiiumaal toimuks lastele ja noortele regulaarselt töömalevad, kus tekiks tööharjumus. “Paljudel ei ole enam koduloomi või peenramaid,” põhjendas Kagadze.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411