Teisipäev, detsember 10, 2013
 

Pikas majas kolm uut näitust

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Jõulukuu algusest on Hiiumaa muuseumi Pikk maja taas avatud ning korraga kohe kolme uue näitusega – villast, maalidest ja ravimtaimedest.
Detsembrist avas muuseum pärast kuu aega kestnud remonti taas uksed. Neljapäeval avati muuseumis kaks, reedel kolmas näitus.
Neljapäevasel näituste avamisel osalenud kunstikoguja Enn Kunila ütles, et kui ta on Hiiumaal,  käib ta kindlasti Pikast majast läbi. “Seekord on kaks toredat näitust, ajalooline ülevaade lammaste tähtsusest ja kunstinäitus, mille autoriga ma pole tuttav ja tausta ei tea, aga näitus on väga meeleolukas,” ütles Kunila. “Tema tööd on omamoodi võluvad ja ma vaatan kõiki näitusi,” lisas ta.
Maali- ja villanäitus
Hiiumaa muuseumi peavarahoidja Kadri Kuuse autorinäituse “Kui muuseum viskab villast” avas koostja tõepoolest villa näitusesaali visates.
“Villa tohib muuseumis visata, “villast visata” muuseumitöötajad ehk ei tohiks,” kommenteeris muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo. Ja küsis naljatades, kas “villast viskavat” muuseumi ikka peetakse tõsiseltvõetavaks, kuigi väike luiskamine käib hiidlaste muheda olemise juurde.
Näitust avades rääkis Kuusk saare lambapidamise tavadest ja sellega seotud töödest ja tööriistadest ning hindas, et tegemist on talupojakultuuri tutvustava näitusega.
Juba 19. sajandi algul tõid vennad Ungern-Sternbergid Hiiumaale 2000 meriinolammast, et kasvatada kohapeal villa Kärdla kalevivabriku tarbeks. 1884. aastal asutati Suuremõisas isegi lamburite kool, esimene Eesti kutsekool, mis tegutses poolteist aastat. Selle aja jooksul õpetati lambureile lammaste poegimise, pügamise ja pesemise tarkusi, et nad võiks saada korralikuks “lambasihvriks”. Tõulammastele siinne kliima ei sobinud ja meriinokarjad kadusid ajapikku saarelt, aga nii nagu igas hiidlases on tilk paruniverd, on igas saare lambas tilk meriinot, rääkis Kuusk.
Suures saalis rõõmustab vaatajat pealinnast pärit kunstnik Sveta Afanasjeva maalinäitus “Mina ja Minu 13”. Näituse pealkiri sisaldab küll kunstniku lemmiknumbrit, aga maale on väljas 14. Lisaks numbrimaagiale jagub maagiat ka autori omanäolistesse töödesse.
Nõianurgake
Rahvarohke oli ka päev hiljem muuseumi teise korruse galeriis avatud rahvameditsiini tutvustav väljapanek “Ravimtaimed Hiiumaa rahvameditsiinis”. Seal leiab külastaja põneva nurga, kus nõid parajasti lõkketulel podisevas katlas mingit ravimit kokku keedab.
Leidub ka väidetavalt ravitoimega esemeid, nagu näiteks naiste rõhud, musta lamba vill, punane lõng, õled ning Kai Vahtra kogutud ravimtaimede herbaarium. “Eriti hinnalised on Hiiumaalt kirja pandud ravitsemisvõtted,” ütles näituse koostaja ja kuraator Hille Vesing.
Rahvaarstide osa Hiiumaal on olnud nii suur, sest pärisarste kaugele saarele lihtsalt ei jätkunud. Ta tõi näite, et 19. sajandil oli Eesti maapiirkondades 17 000 inimese kohta vaid üks arst.
Tallinna loomaaia botaanik Uve Ramst rääkis ravimatimedest ja ravitoimega seentest ning tutvustas mürgiseid taimi.
Ravimtaimede näitus valmis Hiiumaa muuseumi ja Palade loodushariduskeskuse koostööna.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411