Teisipäev, detsember 31, 2013
 

Päästjatel oli hea aasta

Liina Siniveer | Hiiu Leht
Käina komando päästjad said usinatelt kudujatelt jõuluks sokid, aasta oli rahulik ja kui nüüd palka ka juurde pandaks…
Enne jõule said Käina komando päästjad kätte 19 paari sokke, mille kudusid neile Käina käsitööringi naised päästeameti sokikogumiskampaania käigus.
Pidulikul sokkide üleandmisel Käina komandos tänas päästeameti Hiiumaa päästeosakonna juhataja Hannes Aasma käsitööringi juhendajat Kaili Saarnat ja kaasas olnud sokikudujatest Aime Mikku.
Aasma rääkis, et tuletõrjujatel on villaseid sokke hästi vaja, sest need saab kiiresti jalga ja mehed kasutavad neid ka suvel. “Selle sokiga ei hakka jalg hõõruma – jalg jääb kuivaks ja on mõnus,” kiitis Aasma. Vastutasuks andis Aasma käistööringile tänukirja, tulekustutusteki ja igale kudujale päästeameti sümboolikaga meeneid.
Palk ei vääri mainimist
Aasma nentis, et päästjate palk on endiselt väga madal: “Palganumber näiteks selles komandos ikkagi ei vääri rääkimist – kui kõrvaltööd ei tee, siis ära ei ela.”
Ta tõi näite, et kutsehariduseta päästja palk on 515 eurot bruto, pluss lisatasud. Uuest aastast peaks päästjate palk küll tõusma: kutseharidusega päästjate, meeskonnavanemate ja komandopealike töötasu lubati tõsta vähemalt viis protsenti, kutsehariduseta päästjate palka kolm protsenti. “Minister saatis küll numbritega kirjad alla, aga enne ei usu, kui palgakäskkiri on kinnitatud ja kätte saadud,” oli Aasma ettevaatlik rõõmustama.
Kehv palk ei meelita eriti tööle. Nii on juba kaks kuud väljas töökuulutused, milles antakse teada, et päästjaid on vaja nii Käina kui Kärdla komandosse, kuid selle selle aja jooksul on huvi näidanud vaid kolm töötahtjat. Kaks neist ei vastanud tingimustele, kolmandaga käivad läbirääkimised.
Piimaveolt päästeautoks
Aasma tegi küllatulnutele tutvustava ringkäigu Käina komando majas. Lisaks puhkeruumile on teisel korrusel ka päästjate magamisruumid. Kui kõlaritest hakkab kostma kutsung, peavad kolm vahetuses olevat pritsumeest minutiga ärkvele, riidesse, autosse ja majast minema saama.
Ülemiselt korruselt saab otse garaaži laskuda ka mööda toru, mis Hiiumaal ainuke. “See projekteeriti just selle jaoks, et lastele näidata, et meil on pritsumajas toru – muidu oli iga kord küsimus, et miks teil toru ei ole,” naljatas Aasma. Ärganud päästjal on niisiis võimalus valida, kas laskuda torust või minna trepist. “Mina ütlen, et unise peaga trepist alla minna on palju ohtlikum, kui siit alla minna,” rääkis Aasma elevust tekitanud toru juures.
“Väga kauaks ootama ei tohi jääda, keegi võib pähe tulla, aga ei ole minul seda kogemust veel olnud, et keegi oleks päris pähe kukkunud.”
Allkorrusel on päästjate riietusruumid ja saun ning Käina komando pealik Janno Üksiku tööruum. “Kui on huvi mingit loengut kuulata, tuleks pöörduda tema poole,” rääkis Aasma.
Suures garaažis on päästjate varustus valmis sätitud: jalanõud põrandal pükste sees, joped valmis selgatõmbamiseks. Kuna päästjad teevad igal aastal füüsilisi katseid, on samasse üles seatud ka väike jõusaal, kus harjutusi teha, sest kui katseid ära ei tee, lastakse ametist lahti.
Siin seisavad komando uusim põhiauto ja moodne ATV, millega saab metsas käia, aga ka Hiiumaa vanim päästeauto, mis toimetab suure hulga vett sündmuskohale ja on piimaautost ümber ehitatud. “Paak on aus, nagu sarvemees ütleb, lausa sajamad liitrid piima ära vedanud,” rääkis Aasma.
Töö vajab väljaõpet
Põhiautol on varustus päästesündmuste lahendamiseks: vesi, voolikud, joatorud, elektrigeneraator, hingamisaparaadid, ventilaatorid, et suitsu majadest välja puhuda, tekid soojendamiseks, hüdraulilised päästevahendid inimeste autodest välja lõikamiseks, ketaslõikurid ja muu. Aasma selgitas, et kuna päästesündmusi on nii lihtsaid kui keerulisi, on autol nii palju varustust, et kohe oleks õige vahend käepärast.
Põhiauto paaki mahub 3500 liitrit vett, mis tulekahju kustutades kulub pooleteist minutiga. “Kui selle veekoguse ära kulutad, peab olema õige suund, kuhu selle suunad,” rääkis Aasma. “Sellepärast peab ka iga liigutus olema mõtestatud.”
Just seetõttu peavad kõik tööletahtjad läbima kursused Väike-Maarja päästekoolis. Kõik Hiiumaa päästjad on ametialase alghariduse saanud, hiljuti läbis päästja kursused kuus meest ja Käina komandosse võeti tööle kaks meest, kes praegu ametit õpivad. “Rõõmu teeb, et praegu on tööl palju kogenud päästjaid – olen oma poistega rahul!” ütles Aasma.
Inimesed hoolsamad
Lõppevat aastat meenutades ütles Aasma, et esmalt peaks sülitama kolm korda üle õla. “Ma ütlen välja, mis on selle aasta Hiiumaa fenomen,” rääkis Aasma siiski. “Ptui-ptui-ptui veel kord – eluhoones oli ainult üks tulekahju – see tähendab, et inimeste teadmised tuleohutusest on ikka väga levinud ja tehtud ennetustöö on vilja kandnud,” ütles ta. Kõige suurem võit Hiiumaa jaoks ongi tema hinnangul tulekahjude arvu vähenemine.
Hiidlastele soovib Hannes Aasma head vana aasta lõppu ja uue ohutu aasta algust.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411