Teisipäev, detsember 3, 2013
 

Mudellennunduse võimalusterohke olevik ja tulevik

erakogu
Selleks, et õppida osavalt lennutama raadio teel juhitavaid lennukeid ja lennata kasvõi sama kõrgele kui pärislennukid ning jäädvustada all nähtut filmilindile kallile mudellennukile paigutatud veel kallima aparatuuri abil, oleks päris tark alustada lennukite ehitamisest.
Mudellennukeid meisterdades saab aimu mehaanikast, aerodünaamikast, harjutakse kasutama erinevaid materjale ja tööriistu, areneb käteosavus. Ise valmis ehitatud mudeliga minnakse  võistlusele, lennukite lennutamine arendab silmamõõtu, täpsust ja kiiret reageerimist, kasvab püsivus ja tahtejõud.
Eelneva jutu võiks enam-vähem tsitaadina võtta ka A. Abeli ja E. Helme 1955. aastal kirjutatud raamatust “Mudellend”, sest kõik see on endiselt tõene ja kehtib ka praegusel, rabeleval ja pinnapealsust soosival ajal.
Nii mõnedki Käina, Palade ja Kärdla mudellennuringis käinud õpilased on valinud edasiõppimiseks insenertehnilise eriala. Paar aastat tagasi Eesti lennuakadeemiasse õppima läinud Sander Voolma on lõpusirgel päris lennuki piloodiks saamise teel, Lauri Valdmann on omandanud raadio teel juhitavate mudelite lennutamise oskused ja teeb esimesi edukaid katsetusi aerofotograafia alal. Endiste kasvandike seas on insenere, mehaanikuid ja palju teisi tehniliste elukutsete esindajaid.
Mida rohkem vaeva näha, seda magusam on tunne edu saavutamisel, ehkki ka õnn võib omal tagasihoidlikul moel asjasse sekkuda.
Tõsine mudellendur ei heitu, kui lennukit üha uuesti parandama peab, kui käed on liimiplekilised ning äsjavalminud lennuk hoo sissesaanuna varsti maapinnale langeb ja, oh ebaõnne, ka kusagilt puruneb. Sest kogu oma kerguse juures on balsapuust lennuk õrn ja habras nagu liblikas.
Selleks, et õppida osavalt lennutama raadio teel juhitavaid lennukeid ja lennata kasvõi sama kõrgele kui pärislennukid ning jäädvustada all nähtut filmilindile kallile mudellennukile paigutatud veel kallima aparatuuri abil, oleks päris tark alustada lennukite ehitamisest.
Mudellennukeid meisterdades saab aimu mehaanikast, aerodünaamikast, harjutakse kasutama erinevaid materjale ja tööriistu, areneb käteosavus. Ise valmis ehitatud mudeliga minnakse  võistlusele, lennukite lennutamine arendab silmamõõtu, täpsust ja kiiret reageerimist, kasvab püsivus ja tahtejõud.
Eelneva jutu võiks enam-vähem tsitaadina võtta ka A. Abeli ja E. Helme 1955. aastal kirjutatud raamatust “Mudellend”, sest kõik see on endiselt tõene ja kehtib ka praegusel, rabeleval ja pinnapealsust soosival ajal.
Nii mõnedki Käina, Palade ja Kärdla mudellennuringis käinud õpilased on valinud edasiõppimiseks insenertehnilise eriala. Paar aastat tagasi Eesti lennuakadeemiasse õppima läinud Sander Voolma on lõpusirgel päris lennuki piloodiks saamise teel, Lauri Valdmann on omandanud raadio teel juhitavate mudelite lennutamise oskused ja teeb esimesi edukaid katsetusi aerofotograafia alal. Endiste kasvandike seas on insenere, mehaanikuid ja palju teisi tehniliste elukutsete esindajaid.
Mida rohkem vaeva näha, seda magusam on tunne edu saavutamisel, ehkki ka õnn võib omal tagasihoidlikul moel asjasse sekkuda.
Tõsine mudellendur ei heitu, kui lennukit üha uuesti parandama peab, kui käed on liimiplekilised ning äsjavalminud lennuk hoo sissesaanuna varsti maapinnale langeb ja, oh ebaõnne, ka kusagilt puruneb. Sest kogu oma kerguse juures on balsapuust lennuk õrn ja habras nagu liblikas.
Hiidlaste edu Eesti MV-l
Noored vanuses 8–21, kes eelmisel laupäeval taas Palade spordihoones kokku said ja omavahel võistlesid, kelle kummimootoriga mudellennuk kauem õhus püsib, olid kõik tublid. Juba selle tahtmise ja valmisoleku poolest ise oma kätega midagi korralikult valmis meisterdada.
Tegu oli Eesti meistrivõistluste ning karikavõistluste teise ja viimase etapiga, millel osalesid Tartu ja Hiiumaa noored. Tulemused aastal 2013 said kirja järgmised:
P-350 ehk väikeste paberlennukite klassis oli esikolmik: Helen Maiman (Hiiumaa, Palade) 1005 p, Brigid-Ly Palkman (Hiiumaa, Palade) 907 p ja Mirjam Laanejõe (Hiiumaa, Kärdla) 786 p.
Esikaheksasse kuulusid veel Trevor Püssim (Kärdla), Joosep Jürimäe (Palade), Risto Tikerpuu (Palade), Martin Aun (Palade), Maret Reismaa (Palade). See võistlusklass oli ka osalejaterohkeim – kokku 22 võistlejat.
M-350 ehk mikrofilmlennukite klassis läks esikoht Tartusse Robert Peelingule (1053 p), teise koha sai Martin Aun (Palade, 1003 p) ja kolmanda koha Brigid-Ly Palkman (Palade, 974 p).
F1M ehk suurte paberlennukite klassis olid hiidlased taas õnneliku käega: Helen Maiman (1122 p), Brigid-Ly Palkman (950 p) ja Peeter Valdman (941 p).
Suur tänu kõigile tublidele võistlejatele, aga ka nende vanematele, kes pole pidanud paljuks muu transpordi puudumisel lapsi iganädalasse ringitundi ja võistlustele sõidutada ning nende tegemistele kaasa elada!

TEET KITKAS
Palade mudeliringi
juhendaja
Noored vanuses 8–21, kes eelmisel laupäeval taas Palade spordihoones kokku said ja omavahel võistlesid, kelle kummimootoriga mudellennuk kauem õhus püsib, olid kõik tublid. Juba selle tahtmise ja valmisoleku poolest ise oma kätega midagi korralikult valmis meisterdada.
Tegu oli Eesti meistrivõistluste ning karikavõistluste teise ja viimase etapiga, millel osalesid Tartu ja Hiiumaa noored. Tulemused aastal 2013 said kirja järgmised:
P-350 ehk väikeste paberlennukite klassis oli esikolmik: Helen Maiman (Hiiumaa, Palade) 1005 p, Brigid-Ly Palkman (Hiiumaa, Palade) 907 p ja Mirjam Laanejõe (Hiiumaa, Kärdla) 786 p.
Esikaheksasse kuulusid veel Trevor Püssim (Kärdla), Joosep Jürimäe (Palade), Risto Tikerpuu (Palade), Martin Aun (Palade), Maret Reismaa (Palade). See võistlusklass oli ka osalejaterohkeim – kokku 22 võistlejat.
M-350 ehk mikrofilmlennukite klassis läks esikoht Tartusse Robert Peelingule (1053 p), teise koha sai Martin Aun (Palade, 1003 p) ja kolmanda koha Brigid-Ly Palkman (Palade, 974 p).
F1M ehk suurte paberlennukite klassis olid hiidlased taas õnneliku käega: Helen Maiman (1122 p), Brigid-Ly Palkman (950 p) ja Peeter Valdman (941 p).
Suur tänu kõigile tublidele võistlejatele, aga ka nende vanematele, kes pole pidanud paljuks muu transpordi puudumisel lapsi iganädalasse ringitundi ja võistlustele sõidutada ning nende tegemistele kaasa elada!

TEET KITKAS
Palade mudeliringi
juhendaja

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411