Teisipäev, detsember 3, 2013
 

Majandusmetsa tuleb raiuda õigel ajal

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Hiiumaa metsaseltsi õppepäeval käisid metsaomanikud Agur Nursi metsas vaatamas, millist majanduslikku kahju toob metsa “üleküpsemine”.
Emmaste valla Kaderna küla kandis, kuhu paarkümmend õppepäeval osalejat suundusid, räägiti seekord metsast mitte looduse elurikkuse, vaid metsa majandamise seisukohalt.
Hiiumaa metsaseltsi esinaine Aira Toss tõdes, et saare metsaomanikele tagastatud metsad asuvad enamasti talumaadel ja suurem osa sellest on praeguseks juba raieküps mets.
Kadernaski leidub metsi, mis kohati said raieküpseks kümme, kohati isegi paarkümmend aastat tagasi.
Umbes sajaaastases segametsas liikudes oli näha hulgaliselt murdunud jämedaid kuuski, kaski ja haabasid. Maaslamavad tüved olid osaliselt kõdunenud, seenetanud ja sammaldunud. Alusmets suurte puude all praktiliselt puudus ja üksikud meetrised kuused, mis kasvama hakanud, olid kõverad ja kängus.
Pikaaegse metsakasvatuskogemusega Aivar Mäetagas ütles, et neid pole mõtet kasvama jätta, kuna korraliku palgipuud neist ei tule.
Toss rääkis, et tegemist on metsaga, kus lageraiet oleks seaduse järgi võinud teha juba 10–15 aastat tagasi. Kuigi metsa tervislik seisund on veel päris hea, on juba alanud “üleküpsemine” – haavad on taelikut täis, kuuskedel esineb üraskit, kased on vanad, ainult mändide seisund on hea.
Üks märke, mis puu tervist näitab, on terav latv – sellest on aru saada, kas mänd või kuusk veel kasvab. Lisaks tuleb metsomanikul meeles pidada, et mida vanem puu, seda aeglasem juurdekasv. “Sellise puuga pole mõtet maad kinni hoida, sest kõige kiiremini kasvab noor puu,” selgitas Toss.
Samas pole metsa lõikamisega mõtet ka kiirustada, sest täiskasvanud puu võib seista mitukümmend aastat. “Tulekski valida see aasta, kus puidu hind on kõige parem,” oli Tossu soovitus.
Kehv pinnas
Toss lisas, et kui raieküps puu liiga kauaks metsa jääb ja üle küpseb, võib see olla juba seest õõnes või mäda ja selline tüvi sobib vaid kütteks. Küttepuu hind aga on kaks või isegi kolm korda madalam kui terve palgi eest saadu.
Hiiumaa metsad kuuluvad põhiliselt 2. boniteediklassi – see sõltub kasvukoha headusest ja sellest, et meie saare mullad on toitainetevaesed. Tavaliselt loetakse raieküpseks 90aastane männimets ja 80aastane kuusik. Mets saab varem valmis paremates kasvukohtades ja kui on saavutatud puu küpsusdiameeter, võib metsa raiuda ka varem.
Metsa küpsust saab hinnata ka puu rinnasdiameetri järgi, mida mõõdetakse täiskasvanud inimese rinna kõrguselt. Haaval on see 20 cm, kuusel 26 cm, männil 28 cm ja kasel 38 cm.
Toss selgitas, et küpse metsa raiumata jätmisel selle väärtus iga aastaga langeb, sest vananenud metsas levivad kergemini haigused – juurte kaudu tungib mädanik mööda tüve üles ning haiged puud murduvad tuulega pooleks või kukuvad ümber.
“Kui võrrelda põllumajandusega, siis see on sama, kui peremees hakkaks alles novembris kartuleid võtma,” selgitas Toss.
Haiged haavad
Kaderna metsas olid kõige kõrgemad haavad, kuigi kõrgeid ja jämedaid puid oli teisigi. Metsa majandamise ja varumisega tegeleva OÜ Dagö Trade omanik Ruudi Kasser rääkis, et millegipärast ongi eriti kehv Hiiumaa haabade tervis: juba 30–40aastastel puudel on mädanik sees. “Eestis üldiselt on haab korralik, aga meie metsades praktiliselt rikkumata haaba ei leidugi,” ütles Kasser.
Tema sõnul ostetakse haaba kokku ja hind on päris hea, aga ettevõte pole suutnud Hiiumaalt leida nii palju riknemata haaba, et laevatäit komplekteerida.
Metsaomanik Agur Nurs ütles õppepäeva lõpul, et on juba võtnud lageraie metsateatise ja niipea kui pinnas külmunud, hakatakse Kadernas metsa maha võtma.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411