Reede, detsember 13, 2013
 

Lõkkemeistrid taastasid niidurüdi kodu

vikipeedia
Hiiumaa noorkotkad ja kodutütred koos juhendajatega käisid pühapäeval põletamas oksahunnikuid Käina lahe äärsel rannaniidul, kus armastavad pesitseda nii mõnedki haruldased linnud.
Hiiumaa noorkotkaste ja kodutütarde noortejuht Tuuli Karukäpp rääkis, et kui Siim Kuresoo Eesti looduse fondist pöördus abi saamiseks nende poole, olid nad kohe nõus aitama.
Töö, mida teha paluti, oli põletada Käina lahe Kassari maastikukaitsealal lindude elupaiga taastamiseks maha võetud võsa.
“Meie noored on harjunud maastikul liikuma ja okste tassimine pole just kontimurdev tegevus,” ütles Karukäpp. “Lisaks on tule tegemine laagrielu lahutamatu osa, millega poisid ja tüdrukud hakkama saavad.”
Käina lahe karjamaa oli sadade sõrgade raskuse all tambitud ebatasaseks ja vihmast märg. Mättalt mättale hüpates, suuremaid loike ja pehmemaid kohti vältides suundus pikk rivi noori mööda karjamaad lahe poole.
“Suhkrust me tehtud ei ole ja kehv ilm pole vabandus tööd tegemata jätta,” julgustas juhendaja.
Kohapeal oli kümmekond mehekõrgust kuhja maharaiutud kadakaid ja mände ning muud oksarisu. Viiehektarilisel puhastatud alal jagunesid noored ja juhendajad kuhjade vahel ja igaüks püüdis oma oksakuhilale tule otsa saada. Vettinud hunniku süütamine oli omaette kunsttükk, millega kõik, kes kiiremini, kes aeglasemalt hakkama said.
“Näe vaata – hiir jooksis hunniku alt välja!” kilkas Kaisa Ulla lõket kohendades. Kohe kogunesid teisedki lähedal olnud hiirt vaatama, aga see oli juba peitu pugenud. Tüdrukud arutasid, kas hiir leiab endale teise elupaiga kui nad selle oksahunniku ära põletavad.
Kokkutulnuile selgitusi jagama tulnud keskkonnaekspert Tiit Leito rääkis, et rannaniidul leidub veel küllalt kohti, kuhu närilised saavad peitu pugeda.
Loodusetund niidurüdi elupaigas
Kõik osalejad teadsid, et tulevad appi pisikesele linnule elupaika korrastama. Milline see linnuke välja näeb ja miks on talle tarvis lagedat mereranda?
Kui lõkked juba praksudes tulekeeli taeva poole keerutasid, kogunesid lõkkemeistrid kõrgema koha peale kivi ümber teed jooma ja Tuuli küpsetatud pirukatega keha kinnitama. Selgitusi jagasid Tiit Leito, kes kolm aastat tagasi uuris Käina ja Vaemla lahe ümbruse elupaigatüüpe, ja Palade looduskeskuse juhataja Karin Poola.
Poola näitas pildiraamatust, milline näeb välja vaid rusikasuurune niidurüdi ja selgitas, kuidas ta toitub: “Toitu otsib ta maast kiirelt ringi joostes ja aeg-ajalt pea püsti vaadates ega vaenlast näha pole,” selgitas Poola. “Just seepärast ongi tarvis lagedat ala, et lind saaks samal ajal ümbrusel silma peal hoida.”
Lage rannaniit sobib pesitsemiseks ka kiivitajale, suur-koovitajale, punajalg-tildrile, lõokesele ja on toitumispaigaks hallhanele ja valgepõsk-laglele.
Jutt kuulatud, läksid tüdrukud ja poisid taas niidurüdi tuleviku heaks tähtsat tööd tegema – lõkkeid kohendama.
Minu kõrva jäi kriipima Leito jutt, et viimasel ajal on saarele siginenud liiga palju rebaseid ja kährikuid, kes maas pesitsevaid ja toitu otsivaid linde jahivad ning nende pesi rüüstavad. “Röövloomade arvukust tuleb küttimise teel vähendada,” ütles Tiit Leito. “See tegevus on sama oluline kui elupaikade taastamine ja hooldamine.”

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411