Reede, detsember 20, 2013
 

Kohalik maheliha jõuab koolilasteni

Liina Siniveer
Kohalik toit jõuab üha enam Hiiumaa kooliõpilaste lauale – äsja käivitus nn liharing, millega kohalik maheveiseliha jõuab kõikidesse koolisööklatesse.
Kärdla ühisgümnaasiumi söökla juhataja Elena Linkov rääkis, et nemad on veiseliha ostnud kohalikult talunikult Tiiu Alaselt. Veiserümp toodi kooli kööki, kus kokad selle konditustasid – tulemuseks supikondid, hakkliha ja guljašitükid. “Meile see väga meeldis ja meeldis ka talunikuga kokkulepitud hind,” kiitis Linkov.
Kuna saare teistes koolisööklates liha kohapeal ei töödelda, ei saanud sealsed kokad kohalikku liha kasutada.
Maheveis sealiha hinnaga
Detsembris alustas OÜ Hiiumaa Lihatööstus veiseliha viimist kooliköökidesse: auto viis Vaemla pakendatud liha koolidesse laiali. Lisaks Kärdla koolile said nüüd sellest osa ka Lauka ja Käina kooliköök. Palade, Suuremõisa ja Emmaste kokad proovivad mahelihast toitu teha jaanuaris.
Lauka põhikooli kokk Aimi Aromatova tellis varustusringiga liha ja veisemaksa, varem pole ta oma köögis maheliha kasutanud. “Üsna keeruline oleks kätte saada olnud,” selgitas Aromatova. “Aga me hakkame seda kasutama, kui hind on sobilik ja liha kohale tuuakse,” kinnitas ta.
Käina kooli majandus-toitlustusjuht Viiu Ink rääkis, et nemad on varem kasutanud Saaremaa veiseliha, nüüd jõudis esmakordselt kooli ja lasteaia 270 sööjani ka Hiiumaa veiseliha.
Emmaste põhikooli direktor Ruti Nõmm kinnitas, et kool proovib maheliha järgmisel korral. Varustusringi võtab lihatööstus ette paari-kolme nädala tagant.
OÜ Hiiumaa Lihatööstus juhatuse liige Tarvo Nõmm ütles, et liha koolidesse transportimine on küll tööstusele eraldi vaev, kuid selle nimel, et meie lapsed saaks kohalikku toitu, tasub see ära. “Ei ole mõistlik, kui viime oma kvaliteetse liha Tallinna ja toome lastele söögiks sealiha asemele,” ütles Nõmm.
Liharingi organiseerinud Omar Jõpiselg rääkis, et võttis selle ette vabatahtlikuna, kuna arvab, et koolid võiks kvaliteetset veiseliha pakkuda, kuid samas ei olnud nende varustamine otseselt kellegi ülesanne.
Ka saavad koolid nii liha poehinnast mitukümmend protsenti soodsama hulgihinnaga. Jõpiselg möönis, et maheda tooraine hind võib olla koolidele probleemiks, kuid otse tootjalt ostes võib saada hinna suhteliselt madalaks. Antud juhul müüdigi maheveiseliha sealiha hinnaga.
Rohumaadel kasvanud veiste ja lammaste liha on vaba jõusöödalisanditest ja geneetiliselt muundatud sööda jääkidest. See on ka põhjus, miks Jõpiselja sõnul võiks koolid ja lasteaiad just maheliha kasutada – mõju, mida avaldavad n-ö vabrikuloomade lihas leiduvad lisaained, võib avalduda alles aastate pärast.
Toitumisnõustajate sõnul on rohumaadel kasvanud veiste lihal teisigi eeliseid. Näiteks on selles rohkem organismile hädavajalike oomega3 rasvhappeid. Seevastu teraviljaga üles kasvatatud loomade liha on rikkam oomega6 rasvhapete poolest, kuid neid saame tavatoiduga niigi liiga palju.
Kala ei maitse?
Novembris pakkus Kärdla koolisöökla lastele ühe korra meie rannakalurite püütud ahvenat.
Kala käis Orjakust Kärdlasse jõudmiseks läbi Pärnust, kus see fileeriti. Põhjuseks, et Hiiumaal nii suuri fileekoguseid – 400 sööjale 50 kilo – ei tehta, teab Linkov. “Tegelikult on see ju täiesti mõistusevastane!” imestas Linkov. “Inimesed, pakkuge teenust: fileerige kala!”
Sööklasse jõudnud kalafileest tehti kalavormi, mis kahjuks lastele ei maitsenud. “Kõikidelt täiskasvanutelt saime hästi palju kiita, aga lapsed viskasid ära väga-väga palju,” tunnistas Linkov, et kokad olid päris kurvad – nii palju raha kulutatud ja selline tulemus.
Sellise hinnaga, nagu ahvenafileed müüdi: 9,72 eurot kilo, Linkov enam kala ei osta. Pigem eelistab odavamat kala või poolfabrikaate.
Aromatova, kes mitmendat aastat kasutab kooliköögis kohalikke juur- ja aedvilju, ütles, et veel detsembris on kooli menüüs kohalik sibul, porgand ja peet, kuid kapsas on selleks korraks otsas.
Kohalikke aiasaadusi napib
Ka Linkov kinnitas, et kõik, mida pakutakse, võetakse vastu, kui kogused on piisavad. “Kasutame kohalikke õunu ja õunamahla, ostsime mahedat peeti, mahedat kõrvitsat ja mahetomatit,” tõi ta näiteid. “Kahjuks seda kohalikku ei käi nii palju kätte, kui oleks vaja neljasajale lapsele,” tõdes Linkov. Ta kutsus kohalikke talunikke sööklale toorainet pakkuma, kuid palus, et huvilised ette helistaks, et kogused läbi rääkida.
Käina kooli majandus-toitlustusjuht Viiu Ink rääkis, et laste lauale jõuab see, mida külarahvas pakub: peet, porgand, kõrvits, õunamahl, hapukurk, hooajal ka tomat ja kurk. Ka on nende huvi osta suurem kui pakkumine. “Meil on suhteliselt suur kool – sada kilo porgandit läheb kahe nädalaga ära,” rääkis Ink. Ta meenutas, et kui kohalikud pakkusid koolile kurki-tomatit, oldi imestunud, kui söökla soovis mõlemat korraga vähemalt 15 kilo. “Ja siis nad on kõik ühe korra saanud tuua ja rohkem neil ei olegi.”

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411