Teisipäev, detsember 3, 2013
 

Jutuke raunjalgadest

Reisides Lõuna-Euroopas, jääb vahel ette õige koduseid pildikesi. Need on kaljupragudes või kiviaedadel haljendavad pruunid raunjalad.
Talvehaljad raunjalad on Eesti looduse ühed omapärasemad sõnajalgtaimed. Kuigi väikesed, on nende vormierinevused tähelepanuväärsed. Ümarate litritega pruun raunjalg on vahest neist kõige ilusam. Teisalt, meenutades vaateid, kus Saaremaa paepankadel ripuvad alla müür-raunjala mõlajate liitlehekestega puhmikud – mine sa tea, ehk on hoopis tema nägusam? Rohe-raunjalg meenutab pruuni raunjalga, kuid tema liitlehekesed pole nii ümarad. Täiesti iselaadne on põhja-raunjalg, kes eemalt paistab mingi imeliku rohututina. Selle väikese hapulembese sõnajala lehed on niitjalt peenikesed.
Kahjuks on kõik Eesti raunjalaliigid haruldased. Lääne-Eesti ja saarte üksikutel paealadel trehvab pruuni ja müür-raunjalga. Rohe-raunjalga teati mõnda aega kasvamas vaid ühes kohas, Saaremaal Ninasel, hiljem on lisandunud leiukoht ka mandril. Üliharuldane on põhja-raunjalg, keda on säilinud vaid ühes leiupaigas Pranglil. Teadlased kavatsevad seda liiki mitmesse kohta loodusesse taasasustada.
Tõeline pärl on oma lõunapärase loodusega Põhjalasse justkui ära eksinud Ojamaa saar. Siinsamas Läänemeres, aga mis liike sel maal kõik kasvab! Muuseas ka kaks kaunist raunjalaliiki. Keel-raunjalg oma läikivate terveservaliste lehtedega meenutab üks-ühele oma troopilisi sugulasi ja on ainus omataoline liik Euroopas. Väga armastatud on ta Inglismaa haljastuses. Lõunas jäävad ta Eestile lähimad leiukohad Lõuna-Poolasse. Põhjamaades on ta haruldane. Vaid üksikuid leiukohti on teada Rootsi mandrilt ja Taanist, Norra läänerannikul on pisut sagedasem. Ja siis siinsamas Ojamaal: Väike-Karli kaljusaarel ning Ojamaa idarannikul Ljugarnis.
Ljugarni kant on aga lisaks koduks sootuks ainulaadsele sõnajalaharuldusele: soomus-raunjalga on kogu Põhjalast leitud vaid siit. See väheldane ilus igihaljas sõnajalg on üks enim ette jäävaid kalju- või kivimüüride asukaid Lõuna-Euroopas, kus sageli kasvab koos me oma pruuni raunjalaga.
Olen soomus-raunjalgu oma lõunamaa reisidel imetlenud, ent alles hiljem kodus mõelnud, et miks ma ometi üht kaasa ei toonud? Tänavu kevadel Bulgaarias ma selle vea parandasin. Kaasa toodud ja kruusasesse pinnasesse savipotti istutatud soomus-raunjalg läks kasvama. Nüüd on iseküsimus, kuidas teda üle talve hoida. Kui soomus-raunjalg elab looduslikult Ojamaal, siis võiks loota, et ta jääb ellu Hiiumaalgi. Paraku ei taluvat ta külmal ajal mulla liigniiskust. Meil õues kasvatamisel soovitatakse seda liiki katta ja hoolitseda, et lehed ei märguks. Tegelikult on lihtsam soomus-raunjalga kasvatada potis. Talvitumiseks oleks hea jahe ja valge ruum. Kuna tegu on nii pisikese sõnajalaga, siis pole ka aastate pärast muret, et ta liiga vägevaks paisub, liiga suurt potti ja ületamatult laia talvitusruumi nõuaks. Soomus-raunjalg ongi potitaimena etem, on sel juhul rohkem silma all ja seega hõlpsam tema ilu vahel lähedalt vaadelda.
Kahju, et soomus-raunjalga meie aiaärides ei pakuta. Selleks, et teda endale saada, peab paraku ise Lõuna-Euroopasse sõnajalajahile minema.Reisides Lõuna-Euroopas, jääb vahel ette õige koduseid pildikesi. Need on kaljupragudes või kiviaedadel haljendavad pruunid raunjalad.
TAPIO VARES

Talvehaljad raunjalad on Eesti looduse ühed omapärasemad sõnajalgtaimed. Kuigi väikesed, on nende vormierinevused tähelepanuväärsed. Ümarate litritega pruun raunjalg on vahest neist kõige ilusam. Teisalt, meenutades vaateid, kus Saaremaa paepankadel ripuvad alla müür-raunjala mõlajate liitlehekestega puhmikud – mine sa tea, ehk on hoopis tema nägusam? Rohe-raunjalg meenutab pruuni raunjalga, kuid tema liitlehekesed pole nii ümarad. Täiesti iselaadne on põhja-raunjalg, kes eemalt paistab mingi imeliku rohututina. Selle väikese hapulembese sõnajala lehed on niitjalt peenikesed.
Kahjuks on kõik Eesti raunjalaliigid haruldased. Lääne-Eesti ja saarte üksikutel paealadel trehvab pruuni ja müür-raunjalga. Rohe-raunjalga teati mõnda aega kasvamas vaid ühes kohas, Saaremaal Ninasel, hiljem on lisandunud leiukoht ka mandril. Üliharuldane on põhja-raunjalg, keda on säilinud vaid ühes leiupaigas Pranglil. Teadlased kavatsevad seda liiki mitmesse kohta loodusesse taasasustada.
Tõeline pärl on oma lõunapärase loodusega Põhjalasse justkui ära eksinud Ojamaa saar. Siinsamas Läänemeres, aga mis liike sel maal kõik kasvab! Muuseas ka kaks kaunist raunjalaliiki. Keel-raunjalg oma läikivate terveservaliste lehtedega meenutab üks-ühele oma troopilisi sugulasi ja on ainus omataoline liik Euroopas. Väga armastatud on ta Inglismaa haljastuses. Lõunas jäävad ta Eestile lähimad leiukohad Lõuna-Poolasse. Põhjamaades on ta haruldane. Vaid üksikuid leiukohti on teada Rootsi mandrilt ja Taanist, Norra läänerannikul on pisut sagedasem. Ja siis siinsamas Ojamaal: Väike-Karli kaljusaarel ning Ojamaa idarannikul Ljugarnis.
Ljugarni kant on aga lisaks koduks sootuks ainulaadsele sõnajalaharuldusele: soomus-raunjalga on kogu Põhjalast leitud vaid siit. See väheldane ilus igihaljas sõnajalg on üks enim ette jäävaid kalju- või kivimüüride asukaid Lõuna-Euroopas, kus sageli kasvab koos me oma pruuni raunjalaga.
Olen soomus-raunjalgu oma lõunamaa reisidel imetlenud, ent alles hiljem kodus mõelnud, et miks ma ometi üht kaasa ei toonud? Tänavu kevadel Bulgaarias ma selle vea parandasin. Kaasa toodud ja kruusasesse pinnasesse savipotti istutatud soomus-raunjalg läks kasvama. Nüüd on iseküsimus, kuidas teda üle talve hoida. Kui soomus-raunjalg elab looduslikult Ojamaal, siis võiks loota, et ta jääb ellu Hiiumaalgi. Paraku ei taluvat ta külmal ajal mulla liigniiskust. Meil õues kasvatamisel soovitatakse seda liiki katta ja hoolitseda, et lehed ei märguks. Tegelikult on lihtsam soomus-raunjalga kasvatada potis. Talvitumiseks oleks hea jahe ja valge ruum. Kuna tegu on nii pisikese sõnajalaga, siis pole ka aastate pärast muret, et ta liiga vägevaks paisub, liiga suurt potti ja ületamatult laia talvitusruumi nõuaks. Soomus-raunjalg ongi potitaimena etem, on sel juhul rohkem silma all ja seega hõlpsam tema ilu vahel lähedalt vaadelda.
Kahju, et soomus-raunjalga meie aiaärides ei pakuta. Selleks, et teda endale saada, peab paraku ise Lõuna-Euroopasse sõnajalajahile minema.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411