Reede, detsember 13, 2013
 

Imelik küsimus: “Kas Hiiumaal on haigla?”

Harda Roosna | Hiiu Leht
Hiiumaa haiglas on väga kogenud arstid kuid muret valmistab nende kõrge iga. Konverentsil “Kas viimane kustutab tule?” jagasid soovitusi mure lahendamiseks kaks hiidlasest arstitudengit.
Peaarst Gennadi Aavik ütles haigla tegevusest ülevaadet tehes, et 11 arstist viis on enam kui 65aastased ja pensionile ähvardab minna ka günekoloog.
Riigikontrolli viie-kuue aasta tagune analüüs näitas, et kõige vanemad arstid töötasid juba siis Hiiumaa haiglas – keskmine vanus oli sii 61,8!
Näiteks doktor Inge Talts, kes tuli haiglasse tööle 1989. aastal ja oli siis haigla kõige noorem arst, on siin püsivalt ametis olevatest kolleegidest noorim siiani.
Õnneks on uuel aastal haigla siseosakonda tööle oodata noort arsti ja kesk-meditsiinipersonal on noorem.
Noored tahavad raha
Tartu ülikooli arstiteaduskonna viienda kursuse tudeng Juuli-Ann Tähiste ja kuuenda kursuse tudeng Mart Sameli jagasid soovitusi, kuidas noori arste Hiiumaale saada.
Nende ettekanne kandis intrigeerivat pealkirja “Kas Hiiumaal on haigla?” Just nii küsis Sameli kursuseõde vastuseks tema küsimusele, mis motiveeriks teda noore arstina Hiiumaale tööle tulema.
Väike küsitlus kummagi kursusekaaslaste seas andis tulemuseks, et noori motiveeriks eelkõige suur raha st korralik töötasu. “Esimene asi, mida peaaegu kõik ütlesid, et nad tahavad suuremat palka kui kuskil mujal Eestis,” ütles Juuli-Ann Tähiste.
Tema andmetel õpib arstiteaduskonnas ainult viis hiidlast. Nii ei ole just palju  tulevasi arste, kes võiksid siia tööle tulla lihtsalt soojade tunnete pärast oma kodusaare vastu.
Arendav töökoht
“Teine, mida tahab noort arst – diagnoosida,” tõi Sameli välja veel ühe motivaatori. “Ta tahab seda ise teha, mitte olla see, kes ainult saadab haigeid kuskile keskhaiglasse, kus töötavad niiöelda targad arstid – noor arst tahab ise diagnoosida ja häid diagnostikavahendeid kasutada.”
Sameli tunnistas, et kui kursusekaaslased uurisid talt siinseid diagnostikavõimalusi, ei teadnud ta neile öelda, et Hiiumaa haiglas on olemas kompuutertomograaf. “Ma ei viska kivi kellegi kapsaaeda, aga kuna ma olen hiidlane, võiksin oma haiglast midagi teada.”
“Kirurgiahuvilised tahavad palju oppe teha ja head opisaali, mis siin tegelikult on olemas. Nad tahavad kõike õppida ja teha ka suuri oppe, aga arvavad, et nii väikeses kohas saab ainult punne eemaldada ja veresooni lõigata,” lisas Tähiste veel ühe tudengite soovi.
Veel tahetakse enesetäiendamisvõimalusi nii Eestis kui välismaal, aga ka valveid mõnes suuremas haiglas. “Kui kõik läheks ideaalselt nagu Tõnis Allik seda serveeris, oleks PERHi pakutud variant sellest küljest hea, et noor arst saaks töötada  nii Hiiumaal kui suures haiglas,” leidis Sameli Põhja-Eesti regionaalhaigla pakutud haiglate võrgustumises ka midagi head.
Arstitudengid rääkisid, et saarele tulema võiks motiveerida ka elukoht. Seejuures ei mõelda, et haigla peaks tööleasujale korteri või maja ostma, aga kellegagi koos võiks uuel tulijal aidata selle leidmist lihtsamaks teha.
Tähtis on ka hea transpordiühendus – üks neiu ütles, et võiks täitsa vabalt Hiiumaal tööl käia – hommikuse lennukiga saarele tööle ja õhtusega koju tagasi.
Head suhted
Plussina nimetati väikest kogukonda, kus inimestevahelised suhted on vahetud. “Kui lähed suurde haiglasse, siis oled seal nagu väike mutrike, aga väikeses kohas on kogukond ühtne – kõik on väga sõbralikud ja üksteist tuntakse ka väljaspool tööd – see on ka oluline,” rääkis Sameli.
Tähiste vahendas ühe noormehe sõnu, kes tuleks Hiiumaale kui tema naine oleks nõus ka tulema. Ka mitu tütarlast arvas, et ehk ei peakski nii palju teenima, aga kui pere oleks nõus kaasa tulema, võiks Hiiumaale kolida küll. Tema sõnul mõjutab valikuid ka see, kas kaasa saab tööd, kas lastel on koht lasteaias ja koolis.
Sameli viitas, et ülikooli arstina lõpetajad on 25aastased ja enamikul neist suhted  vastassugupoolega juba loodud. “Sellega, et seda teist sugupoolt ka Hiiumaale tuua, on seotud päris suured probleemid. Kõigil on oma elud, tööd, koolid – suhteliselt keeruline on tuua kogu see kupatus Hiiumaale ainult  ühe pereliikme töökoha pärast.”
Mõlema soovitus oli, et tudeng tuleb Hiiumaale “ära krabada” enne kui ta endale mehe või naise leiab või siis võiks naine või mees olla Hiiumaalt. See soovitus põhjustas saalis kerge naerupahvaku, kuid Sameli kinnitas: “Enne sai siinsete arstidega räägitud ja selgus, et päris paljud neist on saarele tulnud just sellepärast, et nad leidsid siit endale elukaaslase.”
Korraldage reise
“Siiski ei tasu loota, et noored arstid siia tulevad, ise tuleb midagi selleks teha,” ütles Tähiste.
Nii näiteks korraldavad haiglad üliõpilastele ekskursioone, et oma asutust ja paikkonna võimalusi tervikuna tutvustada. Sameli jagas reisimuljeid Narva haiglast. Samal päeval kui noored konverentsil esinesid, olid nende õpingukaaslased külas Rakvere haiglas.
Hiiumaa haigla nõukogu esinaine Vilma Tikerpuu küsis, mis kursuse üliõpilastele nad soovitaks selliseid reise korraldada.
“Mida varem te nad ära napsate, seda parem!” kõlas Tähiste soovitus. Tavaliselt oodatakse niisugustele ekskursioonidele kõiki üliõpilasi esimesest kuuenda kursuseni.
Ülikooli poolelt aitab kaasa Eesti arstiteaduseüliõpilaste selts, mis maksab transpordikulud ja vastuvõtjatelt ootab programmi.
Lõpuks kõlas arstitudengitelt soovitus, mida ehk kõige lihtsam järgida – kutsuge suveks praktikale abiarste ja abiõdesid. Tudengid on nõus töötama ka miinimumpalgaga – peaasi, et saaks kogemusi. Kui veel aidata tulevast arsti majutusega ja Hiiumaal juhtub mööduma mõnus mälestusterohke suvi, võib praktikandile siin meeldima hakata ja ehk tahab ta meie kaugele saarele tulevikus töölegi tulla.

 

Sildid:

Kommentaarid: 1

(kommenteerimine on suletud)

 
  • x

    Tahtsin siia kommentaari kirjutada, aga pikk kommentaar HÄVIS. Veateateks oli “empty captcha” ja minu poolt kirjutatut lehele tagasi tulles automaatselt siia tekstiväljale ei sisestatud.

    Palun paluge oma IT-personalil selline laus-pohhistlik töö ära parandada või vahetake oma tarkvara-arendus-teenuse pakkujat.

    Sisulisem osa siis, oluliselt pealiskaudsemalt: kui Hispaaniasse saab kummituslennuvälju ehitatud, siis saab Hiiumaale ka ehitada tuulikupargi lennuvahenditele vesiniku kui kütuse tootmiseks ning osta mõned lennukid, millega arste ja patsiente Stockholmi ja Tallinna vahet lennutada.

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411