Reede, november 22, 2013
 

Suursaadik veedab puhkused Hiiu saarel

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Taani reisi üllatus – Eesti suursaadik Taanis Katrin Kivi veedab juba lapsest saadik oma suvepuhkused Hiiumaal.
Suurim üllatus minu äsjaselt Taani õppereisilt oli see, kui me külastasime Eesti saatkonda Kopenhaagenis ja Eesti suursaadik, kuulnud, et külaliste hulgas on hiidlasi, teatas rõõmsalt, et veedab oma suved Hiiumaal.
Kärdlas sündinud Katrini ema on hiidlane. Kuigi koolis käis Katrin Tallinnas, veetis ta kõik suved Utu külas Tuulikute peres. “Ka praegu käin puhkamas Hiiumaal ja Hiiumaa probleemidest ja rõõmudest olen teadlik,” lisas ta.
Suursaadik ütles, et on käinud Kärdla kohvikutepäeval ja Orjaku külamaja avamisel ja üldse meeldib talle saarel jalgrattaga ringi sõita.
Saatkond toetab
Kopenhaageni kesklinnas asuva Eesti saatkonna töötajad on kursis nii kodumaal kui Taanis toimuvaga ning abistavad nii ärimehi kui kaasmaalasi, kes on Taanis mõnel muul eesmärgil.
Taanis on paarsada eestlast, kes teevad seal enamjaolt odavaid töid, mida taanlased ise teha ei taha. “Taanlaste meelest on parem kodus istuda ja madalast palgast suuremat abiraha vastu võtta,” selgitas Kivi. “Väheglamuurseid” töid nagu ehitus, teetööd ja koristamine, teevad poolakad, keda Taanis elab umbes 25 000, leedukad ja isegi sakslased. “See teema on kõigi poliitikute hambus ja rünnatakse valitsust, et see ei tee midagi, et taanlastele neid töökohti säilitada, ehkki tegelikult teatakse, et taanlane neid töid ei tee,” rääkis suursaadik.
Nii suursaadik kui saatkonna majandusnõunik ja konsul Maiga Võsu kinnitasid, et saatkonna uksed on alati avatud nii delegatsioonidele kui eraisikutele. “Rõõmuga aitame ja selgitame, milline on parasjagu olukord Taanis,” ütles Kivi. Ta lisas, et viimasel ajal väga tihti suuri delegatsioone ei ole käinud ning Eesti firmad leiavad tavaliselt ise otsetee sobivate isikute ja ärideni.
Ka eraisikud ei astu just iga päev üle saatkonna ukse, aga konsulaadis on arvel umbes 1400 eestlast, enamjaolt noored, kes Taani abiellunud või käivad koolis. Neil tuleb ette juhtumeid, kui kaovad dokumendid või on tarvis abielu vormistada, vahetada nime või sünnitunnistust – kõige sellega tegeleb Eesti konsul ja tööd on päris palju.
Soojad suhted
Suursaadik Kivi sõnul on Eesti ja Taani poliitilised, kaitse- ja kultuurialased ning majanduslikud suhted väga lähedased. Taani on Eesti jaoks oluline majanduspartner, riikidevaheline koostöö toimib Euroopa Liidus ja NATOs. “Meil on huvi turgutada kaubavahetust, sest eksport-import Taaniga on kaks protsenti Eesti üldisest kaubakäibest,” ütles Kivi. “Seda on nii vähe, et me püüame igati Eesti ärimehi aidata ja abi nad vajavad, sest Taani turule tulek on raske.”
Maiga Võsu ütles, et Eesti on taanlaste jaoks täitsa võõras maa. Küll otsivad taanlased odavama tööjõuga riike ja on oma tootmist üle kolinud Poolasse, Saksamaale, Singapuri ja Leetu.
Töötu puhkab Hispaanias
Ärikeskkond on Taanis väga soodne ja ka kriis raputas neid vähem – kui Eestis oli tööpuudus vahepeal üle 20 protsendi, siis Taanis on töötus kõige rohkem olnud 7–8 protsenti. “Seegi pani taanlased väga muretsema, sest ka majanduskasv oli mullu tagasihoidlik,” ütles Võsu.
Ta selgitas, et taanlased on harjunud, et inimesele suudetakse tagada inimväärne elu, olenemata sellest kas ta käib tööl või mitte. “Sotsiaalsüsteem ja maksupuhver maan-das nende hädad ära ning erilist vaesust ja kerjamist pole näha,” lisas Kivi. See ei tähenda, et Taanis vaesust, tööpuudust, alkoholiprobleeme poleks – seda kohati siiski esineb, eriti ühiskonda vähem sulandunud immigrantide hulgas.
“Eesti töötud ei käi ilmselt Hispaanias puhkamas, Taani töötud aga küll,” tõi Kivi näite. Keegi hiidlastest märkis seepeale, et Hispaanias ei saa puhkamas käia isegi paljud Eesti tööinimesed.
Võsu rääkis, et taanlaste seas on levinud ökoloogiline eluviis. “Rahva hulgas on tehtud teavitustööd ja valitseb roheline mõtteviis,” ütles Võsu. Üritatakse olla võimalikult säästvad prügi sorteerimisest elektri tootmiseni.
Ökoloogiline eluviis
Taani elektrivajadusest katab tuuleenergia 25 protsenti. Eesmärk on seda 2020. aastaks veel poole võrra suurendada ja täielikult üle minna taastuvenergiale aastaks 2050.
Suursaadik rääkis, et Taanis on elektrituulikuid palju. Enamik neist paigutatud merre, et need ei segaks loodusvaateid: “Kuigi merre paigutamine on poole kallim, arvavad kohalikud, et saartele neid kõige kõrgemaid “dinosauruseid”, mis üle metsa vaatavad, paigutada ei tohi.”
Rikka riigina on Taani ka üks suurimaid saastajaid. “Ökoloogiline jalajälg on rikkal riigil suur, sest nad tarbivad palju – suured pesumasinad, külmkapid, lennatakse mitu korda aastas ja kasutatakse kõike, mis toodab CO 2, teisalt on mahepõllumajandus ja ökokaup au sees,” ütles Kivi. Ka pole mahetooted kallid, seega on rahval neid kergem omaks võtta – ökokaup on jõudnud taanlase igapäevasele toidulauale ja seda on ka odavates kauplusekettides.
Kopenhaagenis eelistatakse autodele jalgrattaid, kuna autodel on Taanis väga kõrged maksud, ka on linnas palju ummikuid. Majad tehakse energiasäästlikumaks ja kivisöejaamad viiakse üle biomassile ja puidule. Muuseas, pelletid tuuakse sageli Eestist, Lätist või Põhja-Soomest. Biomassile üleminekul on ka valitsuse toetus ja firmad tulevad sellega kaasa, kuigi ümberehitamine võib olla nende jaoks kallim.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411