Teisipäev, november 19, 2013
 

Naabrivalve – märka-hooli-reageeri

2000. aastal asutati kodanikualgatuse korras ühing, mille eesmärgiks seati tõsta elanike turvalisust kodudes ja nende lähemas ümbruskonnas elanike endi aktiivse tegutsemise tulemusel.
Naabrivalve aitab korda luua
Käesolevaks ajaks on Eesti Naabrivalvega liitunud üle 500 sektori. Igas kuus lisanduvad uued üle vabariigi.
Eriti elav huvi oli sektorite moodustamise vastu 2009. aastal. Ilmselt oli see seotud masuajaga, mil elanikes oli teravdatud huvi turvameetmete suurendamise vastu. Hiiumaal seni naabrivalve sektoreid ei ole. Kindlasti on siin arenguruumi.
Naabrivalvel on hea koostöö kohalike omavalitsuste ja politseiga.
Ühtsuses peitub jõud
Naabrivalve liikumine soodustab ka omavahelist suhtlemist ja korra hoidmist piirkonnas. Ühiselt tegutsedes võib paljugi ära teha.
Kui linna- või vallakodanik leiab vajakajäämisi teda ümbritsevas ja ta ei suuda neid probleeme üksinda lahendada, siis on tihti abi naabrivalvest. Võib tuua näite väikelinnast, kus inimeste rahu häirisid öösel ringi müristavad mootorrattad ja rollerid. Ühe inimese keelamist ei pandud millekski. Kui aga seal piirkonnas moodustati naabrivalve ja tänu selle sektori taotlustele paigaldati tänavale nn lamavad politseinikud, oli probleem lahendatud.
Naabrivalve liikumine soodustab ka naabritevahelist suhtlemist ja aitab hoida avalikku korda. Naabrivalve liikmete arvamusel on juba naabrivalve infotahvlite paigaldamisest suur kasu kurikaelte ohjeldamisel.
Maakohtades muutub populaarsemaks n-ö rahva omakaitse, kus moodustatakse kogukonna-sisene valve ka öiseks ajaks ja käiakse koos patrullimas oma elukoha ümbruses.
Naabrivalve tegevusest on mõnel pool välja kujunenud ka klubiline tegevus mitmete huvialadega. Tallinnas Lasnamäel on muutunud traditsiooniks korraldada oma piirkonnas kord aastas koristuspäev.
Ühise tegutsemise ja koostöövorme on mitmeid. Naabrivalve on korraldanud maakondades, valdades infopäevi, kus osalejatega vestlevad ja annavad soovitusi politsei, päästeameti, kohaliku valla ja naabrivalve esindajad. Populaarseks on saanud maakondades korraldatavad ohutuspäevad, kus on kohal ka naabrivalve esindajad. Eesti Naabrivalve ühingult saab tellida turvalisuse alaseid koolitusi naabrivalve liikmetele.
Naabrivalve on korraldanud mitmeid konkursse. Näiteks edukaima naabrivalve sektori konkurss, kus sektorite vanemate iga-aastaste aruannete alusel selgitatakse välja parim piirkond. Välja on pandud väärtuslikud auhinnad.
Eesti Naabrivalvel on sõlmitud lepingud mitmete elukeskkonna turvalisust suurendavate firmadega: turva-, luku-, uste-, akna-, kindlustusfirmadega jt, luues nii oma liikmeskonnale soodsamaid võimalusi turvalisusteenuste saamiseks.
Häirenupu teenus
Eesti Naabrivalve on välja töötanud teenuse üksi elavate või suure osa päevast üksi kodus veetvate inimeste jaoks, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega.
Ehkki paljud üksi elavad eakad või puuetega inimesed saavad igapäevase eluga hästi hakkama, on kaelas või randmel kantav häirenupp õnnetuse korral asendamatu abivahend. Õnnetusest teada andmiseks piisab ühest nupulevajutusest ning appi on valmis ruttama koolitatud vabatahtlik – tuttav ja usaldusväärne inimene lähikonnast.
Soovija koju paigaldatakse GSM-sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaasaskantavast häirenupust ja lokaalsest GSM keskusest. Lisaks paigaldatakse koju tulekustuti. Terviserikke või õnnetuse/tulekahju korral piisab ühest nupulevajutusest ja abivajajale rutatakse appi. Eriti sobib see maapiirkondades üksi elavatele inimestele. Tänu suitsuandurile jõuab tuletõrjehäire vabatahtlikuni ka siis, kui eakas abivajaja ise ei ole suuteline nupule vajutama.
Häirenupu teenus täiendab kohalikus vallas või linnas pakutavat sotsiaalteenuste valikut.
Eesti Naabrivalve on sõlminud juba mitmete valdadega sellise koostöölepingu.
Häirenupu teenuse väljatöötamisel oli suuresti abiks Eesti Kodanikuühiskonna sihtkapital. Teenuse kohta saab rohkem lugeda teenuse kodulehelt häirenupp.naabrivalve.ee
Märka ja hooli!
Kodust ära olles tuleb paluda naabrit majapidamisel silm peal hoida. Vajaduse korral tuleb paluda tühjendada oma postkast. Pungil täis postkast annab kurikaeltele vajaliku info ja soodustab sissemurdmist. Kui sina aitad naabrit, aitab tema sind.
Aktuaalne on see saabuval sügistalvisel ajal suvitusrajoonides, kui püsielanikke jääb väheks. Siis hoiavad nad silma peal ka naabrite tühjadel suvemajadel. Sel sügisel ongi rohkem uusi valvesektoreid tekkinud suvitusrajoonidesse.
Lisaks signalisatsioonile annavad väga hea tulemuse aegrežiimil töötavad lülitid, mis panevad majaliste ära olles tööle raadio, valgustid ja muud seadmed. Samuti on kogemustest teada, et pimedal ajal tulevad kasuks liikumisanduritega valgustid. Elektrit kulub küll rohkem, aga see tasub end ära.
Sagedased on juhtumid, kui korteri või maja ukse taha tulevad võõrad ja püüavad mingil ettekäändel sisse tulla. Igal sisselaskmist taotleval inimesel peab olema kaasas töötõend pildi ja asutuse nimega. Ohu korral tuleb kutsuda politsei.
Naabrivalve on Sinu ja Su naabrite ühine tegevus kodukoha turvalisemaks muutmisel. Ühisesse tegevusse on kaasatud naabrid, politsei, kohalik omavalitsus ja naabrivalve ühing.
Naabrivalve plakatid ja kleebised eristavad teie piirkonna ja teevad teie tegevuse nähtavaks ka teistele.
Soovitused naabrivalve liikumisega ühinemiseks:
- kogunege koosolekule, või kui teil on näiteks ühistu koosolek, arutage naabritega, kas olete valmis üksteisega koostööd tehes oma kodupiirkonna turvalisust tõstma;
- kui on saavutatud ühine kokkulepe, tuleb valida liitujate seast vanem, kes organiseerib kontaktandmete kogumise ja allkirjastab sektori moodustamise lepingu. Liituda saab ka hiljem, kui koheselt ei ole võimalik end nimekirja kanda. Naabrivalve valmistab ette koostöölepingu ja sektoris kasutatavad materjalid.
Naabrivalvega liitumise tasu on 1 euro liituja kohta ja aastamaks samuti 1 euro. Piirkonnas asuvate juriidiliste isikute liitumistasu on 10 eurot ja aastamaks samuti 10 eurot.
Infot ja abi naabrivalve sektori loomiseks saab naabrivalve kodulehelt ja piirkonna arendusjuhilt.
Mõtle juba täna, kuidas teil endal on võimalus üheskoos naabritega kodu ja koduümbrus turvalisemaks muuta. Sõbralik naeratus ja “Tere!” naabrile olgu esimene samm, et muuta tõeliseks koduks piirkond, kus elate.
JÜRI SIIM
MTÜ Eesti Naabrivalve
maakondlik arendusjuht

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411