Reede, november 15, 2013
 

Miks Ahvenamaal nii ja meil naa?

Harda Roosna | Hiiu Leht
Hiidlaste Koostöökogu liikmed saabusid laupäeval, 9. novembril oma seitsmendalt õppereisilt. Seitsmes reis viis Soome Ahvenamaale, varem on kaks korda käidud Austrias, korra Ölandil, Gotlandil, Rügenil ja Bornholmil.
Hiidlaste Koostöökogu tegevuskeskuse juhtaja Reet Kokovkin, kes kõik õppesõidud kaasa teinud, ütles, et Ahvenamaa reis erines selle poolest, et tegemist on n-ö riigiga riigis, mis omavalitsusena autonoomne ja seetõttu on seal erisusi ka LEADER-programmi rakendamisel. “Nemad otsustavad oma saartel ise, milline on nende maaelu arengukava ja mida teeb LEADER ja kuidas need programmid saare arengusse panustavad – mujal otsustab seda riik, mis on saarest kaugel, seal kohalikud inimesed,” selgitas Kokovkin.
Järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi läbirääkimised juba käivad, põllumajandusministeerium ootab tegevuskeskuste käest uusi strateegiaid ja tegevuskeskused ministeeriumilt määrust, mille alusel tulevasel perioodil LEADER-toetusi jagama hakatakse. Päris kindlasti tuleb Kokovkini sõnul lahendada küsimus, mida tegevuskeskused viimasel viiel aastal PRIAle on esitanud. “See puudutab vabatahtlikku tööd – miks Euroopa seadustes on projektides lubatud intellektuaalset tööd arvestada vabatahtliku tööna ja Eestis mitte, miks maa ja ruumide rent võib olla finantseeringu osa mujal Euroopas ja meil ei tohi,” loetles Kokovkin. “Meie MTÜde puhul on need väga olulised küsimused – meie inimestel ei ole raha kuskilt võtta ja omapanus projekti on samas väga tähtis.”
Ta tõi näite, et meil keeratakse järjest enam n-ö kruvid kinni selles osas, kes võib teha MTÜdele ehitustöid, Ahvenamaal aga läheb vabatahtliku töö näiteks külamaja ehitusel arvesse 10 eurot tund, Hollandis 20 eurot tund, kui vabatahtlikul on oma tööriist kaasas, siis 30 eurot tund. Meil on lubatud n-ö lihtsa labidatöö eest arvestada 3,50 eurot tunnis. “Miks ei tohi näiteks teha elektri- või torutöid vabatahtliku tööna seltsi liige, kel on selline kutse olemas?” küsis Kokovkin ja lisas, et meil on see keelatud – ehitaja ei tohi olla seltsiga seotud, sest siis oleks justkui tegemist mingi hullu korruptsiooniga. “Kust tekib küla ühtsus ja kogukonnatunne, kui küla heaks tehtud tööd lõigatakse külaelanikest ära – nad ei tohi seda teha!?”
Ta tõi näiteks soomlaste purjelaeva Ihana, mille projekteerisid seltsi liikmed vabatahtliku töö korras. Muidugi olid need kutseoskusega inimesed, aga nad tegid seda kogukonna heaks vabatahtliku tööna. Meil seda teha ei tohi ja kui tehakse, siis ei lähe see arvesse seltsi omapanusena. “Miks alavääristatakse meil intellektuaalset tööd? – see on küsimus, mida ma viis aastat olen esitanud ministeeriumitele. Ja ainuke vastus on, et me ei tea, mismoodi seda mõõta – eks minge siis Soome või Ahvenamaale ja õppige!” Seal on see kõik tehtav ja igapäevane praktika, nagu selgus Ahvenamaa LEADER-projekte külastades.
Kokovkin ütles, et asi, mis Ahvenamaal teistmoodi, on see, et seal LEADER-programmist põhimõtteliselt üldse ei toetata ettevõtjaid ja kasumit tootvaid projekte. “Ilmselt need on nende kohalikud reeglid, aga mina leian, et ettevõtjaid tuleb toetada ja ilmselt uuel perioodil tulebki silmas pidada, et abi, mis meil antakse, oleks innovatiivne, looks töökohti – ilmselt iga traktorit pole mõtet tulla LEADERist küsima – seda peab ka hindamiskomisjon silmas pidama ja reeglid tuleb väga kindlalt paika panna.”
Ahvenamaal oli teisiti ka see, et projekte hindab juhatus ja hindamiskomisjoni ei olegi. Seda varianti Kokovkin heaks ei pidanud, samuti ei luba seda ministeeriumi määrus. Pigem arvas ta, et mida rohkem inimesi on seotud LEADER-programmiga, mida rohkem inimesi saab aru, mis programm see on ja kuidas see on kasuks kogukonnale, seda parem.
Hiidlaste koostöökogu strateegia oli eelmisel korral vabariigis paremuselt teine, esikoha sai Rohelise Jõemaa koostöökogu, mis oli LEADER-programmi juba pilootprojektina rakendanud. Praegu seisab ees uue strateegia kirjutamine. “Loodan, et järgmisel perioodil saame keskenduda Hiiumaa arengu pudelikaeltele, nagu me minu meelest väga hästi lahendasime Vaemla tootearenduskeskusega ühe väga tõsise pudelikaela,” ütles Kokovkin. Ta pakkus, et järgmisel perioodi suur teema on Hiiumaa kohaliku toidu arendamine – see on tervislik, loob töökohti ja annab sissetulekut.
Reet Kokovkin on Eesti LEADER-foorumi eestkõneleja ja osales rahandusministeeriumi töögrupis. Seepärast oskab ta juba praegu hinnata, et järgmise seitsme aastaga tuleb jagada umbes sama summa, mis nüüd jagati viie aastaga. Kokkuvõttes aga maaelu heaks jagatav rahasumma väheneb, kuna suurte põllumajandustootjate lobitöö tulemusel ei rakendata enam MAK 3.2 meedet külaelu arengu toetuseks.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411