Reede, november 22, 2013
 

Mida peaks teadma Läänemere kala söömisest

Eestis müüdav kala on tervisele ohutu.
Jah, maailma enim uuritud veekogu Läänemerd iseloomustab mitmete saasteainete kõrge tase. Dioksiine ja dioksiinilaadseid aineid on kokku umbes 400 ühendit, millest toksilised u 30.
Läänemere kalad sisaldavad rohkem saasteaineid kui Põhja-Atlandi kalad. Need ühendid säilivad pikaajaliselt keskkonnas, akumuleeruvad toiduahelas ning võivad ohustada inimeste tervist ja keskkonda.
Tervisele ohtlikku dioksiini leidub kõige rohkem Läänemere põhjaosas, eriti Botnia lahes. Soome lahes on seda vähem ja mere lõunaosas on olukord üsna rahuldav. Teadlaste andmed näitavad, et olukord Läänemeres on paranemas.
Ennekõike on probleem seotud loodusliku lõhe (NB! mitte kasvanduse lõhe) ja räime ehk rasvase kalaga, kuna dioksiin ladestub rasvkoes.
Keskmisest kõrgema riskiastmega dioksiinide toksilise toime suhtes on üldjuhul lapsed ja noorukid kuni 18. eluaastani. Eriti aga vastsündinud, vanurid, rasedad ning need, kel allergilised haigused, verehaigused, kopsutuberkuloosi aktiivsed vormid, kesknärvisüsteemi haigused, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid.
Eesti ei luba oma turule ohtlikku kala – räimed ja kilud sorteeritakse suuruse järgi ning müüa tohib praegu ainult kuni 17 cm pikkust räime ja kuni 12,5 cm pikkust kilu. Selline räim ja kilu on tervisele ohutu.
Eestis püütakse looduslikku lõhet väga vähe (nt 1. novembri seisuga on Eesti kalurid püüdnud u 1566 isendit) ja Eestisse imporditakse peamiselt kasvanduste lõhet.
Ärge nõudke turul suuremat räime! Keskmine räim on tervisele täiesti ohutu.
Menüüs peaks olema natuke räime, natuke lõhet, aga kindlasti koha, ahvenat ja lesta ehk vähem rasvaseid kalu.
Kilu, räime, angerjat ja meriforelli võiks süüa kuni 300 g üht liiki kala nädalas. Kalakonservide sõbrad võiksid piirduda 360 g sprottide ja 480 g vürtsikiluga nädalas.
Läänemerest püütud lõhet ja jõesilmu võiks süüa üks-kaks korda kuus, kokku kuni 500g.
Teadaolevalt on kala hea oomega-3 rasvhapete allikas ja iseäranis rasvase kala tarbimine on kasulik südameveresoonkonnale. Kala tarbimisest ei tohi kindlasti loobuda, aga soovitatav on hajutada terviseriske ja süüa erineva rasvasisaldusega kalu.

MARTIN MINJAJEV
PM toiduohutuse osakonna juhataja

Avaldatud lühendatult.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411