Reede, november 8, 2013
 

Kütteperioodil suurenevad elektrist alanud tuleõnnetused

Päästeameti statistika näitab, et rohkem kui kolmandik elektrisüsteemist alguse saanud õnnetustest leiab aset kütteperioodil jaanuarist märtsini. Selle põhjuseks on suuremad koormused kütmise tõttu.
Õnnetusi juhtub peamiselt kolmel põhjusel: kütteseadet kasutatakse ebasobivates tingimustes, kütteseade pole tehniliselt korras või on see liiga võimas elektrisüsteemi jaoks. Ohtlikuks võib kujuneda just näiteks mitme kütteseadme üheaegne kasutamine.
Elektrijuhtmestiku ülekoormuse kindlaks märgiks on kaitseseadmete väljalöömine. Sageli suhtutakse sellesse kergekäeliselt ja tülikat probleemi püütakse lahendada kaitseseadme suurema vastu vahetamisega. Kaitseseadme suurendamine võib elektrijuhtmestiku üle koormata, mis võib ühel kurval päeval lõppeda süttimisega.
Elektrist tingitud tuleõnnetused tekivad valdavalt neis elektrisüsteemi osades, kus elektrivoolu liikumine on mingil moel takistatud. Kujutage ette lehtrit, kuhu valatakse rohkem vett, kui lehtrit korraga läbib. Varem või hiljem hakkab vesi üle lehtri ääre voolama. Just sarnane olukord juhtub elektrisüsteemis, ent vee ülevoolamise asemel, hakkab juhe kuumenema. Juhtmed kuumenevad sagedamini just kohtades, mida on vigastatud ja kus juhtme ristlõige on väiksem kui mujal. Sama lugu on ühendusklemmidega, kus kruvid on lõtvunud või ühendus tehtud ebakvaliteetselt. Elektrijuhtmestik iseenesest ei sütti väga lihtsalt. Tavaliselt süttivad materjalid, mis asuvad kuumeneva juhtme läheduses. Näiteks on juhtmes liiga suur koormus, mille tõttu tõuseb juhtme temperatuur ning juhtme isolatsioon sulab, muutub rabedaks või laguneb.
Kuna kütteperioodil on süsteem pidevalt koormatud, ei ole juhtmel võimalik vahepeal “maha jahtuda” ning läheduses asub veel ka midagi kergestisüttivat, on tulekahju tõenäoline.
Süttimisohus elektrisüsteemi osa on tavainimesel üldjuhul keeruline määrata. Kui näiteks harukarpide, kaablite, pistikupesade, lülitite kohal või ümber on sein või lagi tumenenud või kui kaabel on muutnud ühes osas oma värvi, on see kindel märk elektriohust.
Kuna aga suurem osa elektri­süsteemist on tavaliselt peidus seina taga, selgub lõplik tõde tehnilise kontrolli käigus. Tehnilise kontrolli teostavad elektritööde ettevõtted mõõdistades süsteemi tehnilised näitajad ja lisaks tuvastavad nad ka silmale peidus oleva süsteemi seisundi. Kodumajapidamistes tasuks tehnilist kontrolli teostada kord 10 aasta tagant või juhul kui elektrisüsteemis on tehtud ümberehitusi. Kontrolli teevad akrediteeritud inspekteerimisasutused ja selle teenuse maksumus algab 100 eurost.
Süttimisohtu suurendab ka see, kui kahe juhtme ühenduskohas on tekkinud takistus, mille tõttu ei saa elekter juhtmest juhtmesse vabalt voolata. Juhe kuumeneb ja juhtme ümber asuv isolatsioon hakkab sulama, muutes seejuures värvi. Kui juhtme vastu puutub veel ka kergestisüttiv materjal (paber, kangas), on süttimine vaid aja küsimus, eriti kütteperioodil.

ANDRUS ALAS
Eesti Energia elektritööde osakonnajuhataja

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411