Reede, november 15, 2013
 

Kinosõbrad otsivad kinole toetust

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Hiiumaa kinoentusiastid pingutavad selle nimel, et osta kaasaegsed kinonäitamise seadmed, millega saaks filme näidata ka järgmisest aastast, kui kinolevisse enam 35mm formaadiga filme ei jõua.
Kuigi Kärdla kinosaalis kasutatav 35mm filmide näitamiseks sobiv kinotehnika on töökorras ja asjatundjate hinnangul peaks vastu veel mitu aastat, on probleem selles, et filmitootjad ja -levitajad on juba üle läinud digitaalsele tehnikale ega paku Kärdla-taolistele kinodele sobilikus formaadis filme.
Kui viimased uued Eesti filmid 35 mm filmilindil jõudsid Kärdla kinosaali vaataja ette mullu ja üksikud tänavused välismaised filmid ka tänavu, siis suure tõenäosusega järgmisest aastast 35mm filme kinolevisse enam ei tule. “Sisuliselt saame näidata vaid varasemalt toodetud filme,“ selgitas MTÜ Hiiumaa Kino juhataja Arno Kuusk.
Sestap jääb tänavu esmakordselt ära ka Kärdla PÖFF – puudu on vajalik tehnika.
Kolm varianti
Kuusk rääkis, et kino näitamiseks on praegu kolm varianti, kuid ainult üht neist saab kasutada uute digifilmide näitamiseks.
Kärdla kinosaali 35mm filmilindi põhine tehnika tähendab, et filmide näitamiseks on suured masinad, millel filmirulle vahetatakse. Seadmed on nõnda suured, et neid liigutada näiteks rändkino jaoks ei ole võimalik.
Kärdlas tegutsev filmiklubi  kasutab Blu-Ray seadmeid, mis analoogsed kodukinodega, ainult võimsamad. Tehnika tuleb igaks seansiks rentida.
MTÜ Hiiumaa Kino proovis neid LEADER-programmi abiga soetada, kuid taotlus jäi rahuldamata. Need seadmed on kaasas kantavad ning elektri ja ekraani olemasolul saaks kino näidata igal pool, nii siseruumides kui välitingimustes.
Paraku ei saa ka sellele formaadile pikka tulevikku ei ennustada. “Filmide levitajad eelistavad kõige kaasaegsemat, DCP-formaati,” selgitas Kuusk. Praegu levivad Blu-Raydel valdavalt uued Eesti filmid, Hollywoodi ja Euroopa filme üldjuhul sel moel ei levitata.
Kolmas võimalus kino näitamiseks on digitehnika, mida juba kasutab valdav osa filmitootjatest ja -levitajatest. Selle poole püüdlevad ka Hiiumaa kinoentusiastid, kuid seadmete maksumus on 45-50 000 eurot.
“Kui Hiiumaal oleks olemas digitaalset DCP-formaati toetav tehnika, siis saaks edaspidi kindlasti jätkata ka Kärdla PÖFFi korraldamist,” kinnitas Kuusk.
Lootus riigi toele
Kinobussi eestvedaja Mikk Rand on mullu loodud kodanikukinode võrgustiku arendamiseks käinud kultuuriministeeriumis uurimas, millised oleks võimalused maakinodesse DCP-mängijate soetamiseks. Ühe variandina on mõeldud, et seadmete ost võiks toimuda nii, et üks kolmandik rahast tuleks riigilt, teine omavalitsuselt ja kolmas erasektorilt.
Hiiu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ermo Mäeots ütles, et detsembris tuleb Hiiumaale kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Sits, kellega seadmete soetamisest räägitakse. Mäeots, kes ise töötanud kinotehnikuna, kinnitas, et läbirääkimisi ministeeriumiga Kärdla kinoseadmete uuendamiseks alustatakse kindlasti. “Kärdla on ka maakonnakeskus ja see tooks aparatuuri ja võimalused tervele maakonnale – see ei ole ainult ühe piirkonna jaoks,” selgitas ta.
Selleks, et ka ise midagi uue tehnika hankimiseks ära teha, saatis Kuusk paljudele Hiiumaaga seotud kultuurihuvilistele abipalve toetada seadmete ostu. “Eesmärk on leida piisavalt sõpru, et kogu seadmestik ise soetada,” rääkis Kuusk, kes pelgab, et riigi toetus pole veel kindel ja sellega võib aega minna.
Kino vajab külastajaid
Praegu oleks tema sõnul kõige suuremaks abiks, kui inimesed käiksid kinos ja tõestaksid sellega kino vajalikkust Hiiumaal. Näiteks eelmisel nädalal näidatud “Kertu” tõi täissaali lisaistekohtadega. Järgmisel nädalal linastuvat filmi “Mandariinid” on suure huvi tõttu juba praegu planeeritud näidata kaks seanssi. Kevadhooajal toimunud filmiklubides oli keskmine saali täituvus ainult 30–40 inimest ja kultuurikeskuse pühapäevaõhtustel seanssidel heal juhul vaid pool sellest.
Kärdla kultuurikeskuse direktor Ille Savioja ütles, et kultuurikeskus on praegu sunnitud näitama vanemaid filme. “Muidu saime viimastel aastatel päris värskeid filme, aga kui ei tule sobivas formaadis, siis ei saa lihtsalt näidata,” nentis Savioja.
“Kindlasti on saali täituvuse kohalt oluline roll näidataval filmil, aga vaid 30-40 filmisõbraga kino üleval ei pea ning seetõttu on oluline, et inimesed leiaks taas tee kinosaali,” lisas Kuusk.
Praegu üsna hästi minevad seansid annavad lootust, et ehk suudab ühing piletitulust soetada Blu-Ray, et ei peaks seda iga kord rentima. Siis saaks hakata filme lisaks Kärdla kinosaalile näitama ka mujal Hiiumaal. “Kuid see saab siiski võimalikuks vaid juhul, kui kinosaalide igakordne täituvus on korralik ning pärast levitajatasu ja seadmete rendi maksmist jääb ühingu kontole mõni euro.”
MTÜ Hiiumaa Kino asutasid aasta algul kinosõber Arno Kuusk ja Kärdlas seitse aastat kohalikku PÖFFi korraldanud Ere Naat. Ühingu eesmärgiks on arendada Hiiumaa kinokultuuri ja seista selle eest, et Hiiumaa esimene kinosajand ei jääks viimaseks.
Esimene paikkino maal ja ühtlasi esimene vabrikukino avas uksed Hiiumaal Kärdla mõisa maadel 1913. aastal. Ajalooarhiivi fondis “Eestimaa kubermanguvalitsuse ehitus- ja teedekomisjon” säilitatakse selle rajamisega seotud toimikut.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411