Reede, november 15, 2013
 

Emmaste volikogu seadustega kimpus

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Ka teisel Emmaste vallavolikogu istungil oldi hädas seaduste tundmise ja tõlgendamisega, tulemuseks, et vallavanem jäi esimesel katsel ametisse valimata.
Kui esimesel uue Emmaste vallavolikogu koosolekul tekkis segadus häälte lugemisega, siis seekord  selgus alles pärast istungi lõppu, et vallavanem Tiit Paulusele antud häältest ei piisa, et valituks osutuda.
Tohib, ei tohi hääletada
Kella viieks peale lõunat väljakuulutatud vallavolikogu istung algas pool tundi hiljem, sest osa volikogu liikmeid tuustisid seadustes ja küsisid juristidelt telefoni teel nõu. Vallavolikogu liikmed olid eri arvamusel, kas Emmaste vallavanema kandidaadiks pakutud Tiit Paulus, kes on vallavolikogu liige, võib kaasa hääletada, kui teda ennast valitakse vallavanemaks.
Volikogu liige Merike Kallas väitis, et Paulus peab ennast taandama. Ta viitas korruptsioonivastasele seadusele.
Selgust ei saadud, kuna juristid, kellelt nõu küsiti, olid erinevatel seisukohtadel. Volikogu liige Gustav Kotkas küsis telefoni teel nõu riigikogu õiguskomisjoni nõunik Linnar Liivamäelt, kes ütles, et Paulus võib hääletamisel osaleda. Emmaste vallasekretäri kohusetäitja Helge Salusoo oli öelnud Merike Kallasele, et ei tohiks hääletada.
Olukord lahenes nii, et Paulus loobus hääletamisel osalemast. Kuna üheksaliikmelise volikogu üks liige, Tiina Koit, puudus istungilt ja Paulus end taandas, osales hääletamisel seitse volinikku.
On-ei ole vallavanem
Salajase hääletuse tulemus oli 4:3 ja vallavanem sai justkui ametisse valitud. Õhtul aga ootas ees uus üllatus. “Emmaste vallavanem jäi täna valimata,” teatas sama päeva õhtul Emmaste vallavolikogu esimees Ülo Kikas.
Alles siis jõudis volinikeni info, et vallavanema valimiseks ei piisa istungil osalevate volinike häälteenamusest, vaid vaja on volikogu koosseisu poolthäälte enamust. See tähendab üheksaliikmelise volikogu puhul, et vallavanema kandidaati pidanuks toetama vähemalt viis volikogu liiget.
Komisjonide esimehed ja revisjonikomisjoni liikmed said sel koosolekul siiski valitud. Eelarve- ja majanduskomisjoni juhib Gustav Kotkas (VL Ühtne Emmaste), haridus- ja kultuurikomisjoni Hergo Tasuja (IRL), sotsiaalkomisjoni Maido Rand (VL Ühtne Emmaste), revisjonikomisjoni juhib Merike Kallas (VL Emmaste Eduks), liikmed on Avo Kail (VL Emmaste Eduks) ja Hergo Tasuja.
Uus katse vallavanem ametisse saada tehti eile. Samal istungil loodeti kinnitada ka vallavalitsuse koosseis. Tulemused polnud Hiiu Lehe trükkimineku ajaks veel teada.
Kuidas mujal?
Uurisime teistelt Hiiumaa vallasekretäridelt, milline on praktika nende omavalitsustes. Seda enam, et esmaspäeval ametisse valitud Hiiu vallavanem Georg Linkov ütles, et ka tema enda kandidatuuri hääletamisel ei osalenud.
Kahjuks ei tahtnud kumbki kahest vastanud vallasekretärist oma nime all selgitusi jagada. Üks neist ütles, et mingil juhul ei saa nõuda, et volikogu liige enda vallavanemaks hääletamiselt taandaks ja tal on õigus hääletada. Teine, et hääletamisest loobumist nõuda ei saa, küll aga peaks volikogu liige seda ise tegema, kuna selleks on seadusest tulenev alus. Ta viitas, et 1. aprillist kehtib korruptsioonivastase seaduse uus versioon, mille järgi muudeti ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadust lisades sellele § 17 lg 5: “(5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.”
Kandidaadil on õigus hääletada
Piisas meilist justitsministeeriumile ja selgus oligi käes. Tulenevalt kohalike omavalitsuste demokraatliku moodustamise põhimõttest on vallavanema või linnapea valimisel valla- või linnavolinikul õigus enda või oma lähedase poolt hääletada. “Enda poolt hääletamine ei ole otsus või toiming enda suhtes, mida peetakse korruptsioonivastases seaduses silmas toimingupiirangu all,” selgitas justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik. Põhjuseks, et vallavanem ja linnapea täidavad avalikku poliitilist ülesannet, mitte ei vii ellu erahuvi.
Korruptsioonivastase seaduse eesmärk on tagada, et võimul olijad täidaks ausalt ja erapooletult ülesandeid, mille avalikkus on neile usaldanud. “Korruptsiooniks peetakse seega põhiliselt avaliku võimu teostamist võimu teostaja või kolmanda isiku erahuvidest lähtuvalt,” lisas Tuulik. Ta tõi näiteks olukorra, kui linnaametnik otsustab hankida tänavate koristamisteenust oma perekonnaliikme firmalt.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411