Teisipäev, oktoober 22, 2013
 

Kärdla noored loovad sidemeid

erakogu
Noortekeskuse kaudu leiavad Kärdla noored endale sõpru Hiiumaalt, Eestist ja välismaaltki – vaja on vaid noorteka uksest sisse astuda ja soovid lagedale laduda.
Kõrvalt vaadates võib jääda mulje, et noortekeskuse töötajad lõbustavad noori, aga lähemalt uurides selgub, et noorsootöötajad loovad võimalusi, et noored inimesed saaks ringi käia, ilma näha ja nähtust õppida.
Üheks põnevamaks ettevõtmiseks oli tänavu projekt “Noored ja ääred”. Noored tutvusid kohaliku kultuuripärandiga külastades Eestis vähetuntud paiku. Kärdla noortekeskus oli nii mandri­külaliste vastuvõtja kui külalise rollis.
Hiiumaal võeti vastu külalisi Ida-Virumaa Illuka valla Kurtna noortekeskusest ja Urvaste noortekeskusest Valgamaalt.
Vastutasuks sõitsid kaheksa Kärdla noort ja kaks juhendajat külla Kurtna noortekeskuse perele. Koos uudistati Kohtla-Nõmme alevit ja Narva linna, Valaste juga ja Kuremäe kloostrit ning muudki.
“Meid üllatas, mida kaevandamine on teinud sealse elukeskkonnaga ja kõiki pani mõtlema nende põhjaveeprobleem,” ütles Kärdla avatud noortekeskuse juhataja Merle Salusoo. Ta nentis, et sealses põlevikivikaevanduste piirkonnas on hoopis teised mured kui meil Kärdlas, kus purskavad puhta­veelised arteesia­kaevud.
Õhtul võistlesid noored tordivalmistamises ja
mängukonsooli Xbox vahendusel tantsimises ning arutlesid, kuidas tähistada Eesti riigi 100. sünnipäeva.
Mullusest poliituuringute keskuse PRAXIS uuringust selgus, et Eestis on 40 000 17–26aastast noort, kes ei õpi ega käi tööl ning on jäänud kõrvale ka ühiskondlikust elust. Eesti Noorsootöö keskus reageeris kiiresti ja kutsus 20 Eesti noortekeskust kaasama noori vabatahtlikuna tööle.
Noored, tulge kodust välja!
Kärdla noortekeskuse noortejuhid seadsid eesmärgiks leida üles ja kaasata 15 noort neist umbes 30st Kärdla noorest, kes ei tööta ega õpi.
Noortekeskuse koostööpartneriteks on töötukassa Hiiumaa osakond ja Kärdla linnavalitsuse sotsiaal­osakond. “Nemad saavad anda teavet noortest, kes ei õpi ega tööta ja on jäänud aktiivsest elust kõrvale,” selgitas Salusoo. “Ametnikud ei saa survestada noori meiega kohtuma, aga saavad neile sellest võimalusest rääkida.”
Töötukassaga koos korraldatakse töötute noortega kohtumisi. Esimesel kokku­saamisel oli kohal kolm noort. Esmaspäevasele infotunnile HUPSi tuli vaid üks noor.
Salusoo rääkis, et tegevused valib noor ise, noorte­keskus saab aidata valida sobivat kohta, kus vabatahtlike töökäsi vaja. “Kas noort huvitab töö inimeste või loomadega, omaette või grupis – kõige sellega saab arvestada,” selgitas Salusoo.
Ühiselt saadakse kokku korra ja edasi saab iga noor endale juhendaja, kellega koos põnevaid tegevusi otsida. “Kui saame noore inimese kasvõi tunniks koduseinte vahelt välja tuua, on seegi hea, aga kui mõni neist leiab uue hobi või elukutse, oleme oma ülesande täitnud,” sõnastas Salusoo eesmärgi.
Töö projektide toel
Pea kolm aastat tagasi sõlmisid Eesti noorsootöö keskus ja noortekeskuste katusorganisatsioon lepingu Euroopa sotsiaalfondiga (ESF). ESFist said keskused vahendeid noorsootöö kvaliteedi arendamiseks, noorte konkurentsi­võime suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks.
Selle lepingu toel sai 150 noortekeskust kolme aasta jooksul kaasata rohkem noori ja muuta noortekeskuste teenused mitmekülgsemaks: raha kasutati huvitegevuseks, Kärdlas mudeliringi tööks, aga ka tööelu tutvustamiseks. Üleeestiliselt loodi noorte omaalgatuste fond NAF, koostati mobiilse noorsootöö käsiraamat ning koolitati 90 noorsootöötajat õpitut oma piirkonnas
rakendama.
Kärdla Avatud Noortekeskus sai kahel perioodil toetust kokku peaaegu 9000 eurot. “Rõõmu tegi, et toetus oli täielik ja ei olnud vaja otsida omapoolset rahastust,” ütles Merle Salusoo.
Augustis sotsiaalfondi rahastatud kaheaastane projekt lõppes. Selle aja jooksul käis Kärdla noortekeskuse mudeliringis 15 last, tööelu ja ametitega tutvumas üle 80 noore ning omaalgatusfondist NAF viidi noorte poolt ellu viis projekti, millest sai osa üle 200 noore. Eilsest algas noortekeskuses juba uus projekt “Noorte ettevõtlussaarel”.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411