Teisipäev, september 24, 2013
 

Sajandivanune tee tehti korda

Harda Roosna | Hiiu Leht
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) remontis ajaloolise Lõimastu sõjatee marjuliste-seeneliste-kalastajate ja Tahkuna merevaadete nautijate jaoks.
Lõimastu kruusatee, mis viib Lehtmast Tahkunasse, on põhjalikult remontimata olnud sellest ajast, kui sealkandi metsades pesitsenud nõukogude väed lahkusid.
Neljapäeval allkirjastasid osapooled – Hiiumaa metsaülem Lembit Lühi, OÜ Hiiu Teed  töödejuhataja Raivo Kibuspuu, tehnilist järelevalvet teinud RMK metsaparandustalituse tööjuht Ülo Lindjärv, muinsuskaitse järelevalvet teinud arhitekt Jaanus Rohusaar ning RMK metsaparandustalituse juhataja Margus Reimann – tee vastuvõtuakti otse objektil. Kohal oli ka metsnik-metsakorraldaja Teedu Tänavsuu, kelle tööpiirkonnas tee asub.
“Ega see tee poleks meil esimeses järjekorras olnud, aga tänu sellele, et selle kasutamiseks on suur ühiskondlik huvi – Kärdla ja selle ümbruskonna rahvas käib siin seenel-marjul – tegime selle korda,” selgitas Hiiumaa metsaülem Lembit Lühi.
Ta märkis, et RMK ei planeeri enamiku sealkandi metsade suhtes aktiivset majandustegevust, kuna valdavalt on tegemist kaitsealuste metsadega. Neil metsadel on suur visuaalne ja puhkemajanduslik väärtus, st et need on lihtsalt ilusad ja majandusmetsi sealkandis ei ole, kinnitas metsaülem. Lisaks on Tahkuna poolsaarel hulk muinsuskaitsealuseid militaarobjekte, mis rajati nii esimese kui teise ilmasõja eel ja järel ning mida huvilised käivad hoolega uurimas.
Tee ehitusprojekt, mille tegi Ove Mengel OÜst Mengel Projekt, tuli kooskõlastada nii keskkonna- kui muinsuskaitseametiga. “See oli minu praktikas esimene kord kui teeehitusel tehti muinsuskaitselist järelevalvet,” nentis Lindjärv.
Ka oli tee seisukord juba väga hull.
Kibuspuu rääkis, et ka suvel, kui teetöid tehti, liikus rahvast väga palju – nõukogude vägede rajatud lipuväljak oli pidevalt autosid täis.
Ehitaja selgus hankega, mille võitis ASi Nordecon tütarettevõte OÜ Hiiu Teed. 5 km pikkuse kruusateelõigu remondiks kulus koos käibemaksuga 168 000 eurot. Metsaülema soovil sai number Eesti kroonidesse ümber arvestatud – 2,6 miljonit krooni.
Kruus liiga kallis
Lühi ütles, et see teeremont oli erandiks. Suur osa RMK metsateede ehitusest saarel on peatatud, kuna Hiiumaal on kruus väga kallis, tema sõnul isegi kuni kaks ja pool korda kallim kui mandril.
RMK üritas teha oma karjääri Suurepsi külla, OÜ Hiiu Teed Suurepsi karjääri kõrvale. 2011. aastal palusid Suurepsi küla elanikud, et alles jäetaks vanad metsakasvanud liivaluited nn Käntsa mäed, mis küla põhjatuulte ja karjäärist tuleva müra eest varjavad. Külaelanikega jõutigi kompromissini, mis mõlemaid osapooli rahuldas, kuid keskkonnaministeerium RMK-l kaevandust avada ei lubanud. Ministri käskkirjaga kehtestati, kui tihedalt võivad karjäärid olla ja kuhu üldse antakse kaevandamislubasid.
RMK on keelu vaidlustanud. “Praegu RMK tõsiselt koos Kõrgessaare vallaga ja arvatavasti ka maavalitsusega võitleb selle pärast, et saaks ikkagi Suurepsi karjääri avada,” ütles Lühi. “Kruusavajadus on suur ja kuna kruus on niivõrd kallis, seisavad meil praegu Tihus viis teed, pluss Põhjaranna maantee, pluss Kõpus väikesed metsateed, mis tahavad remontimist – kõik need on ootel juba kaks aastat ja me ei ole võtnud vastu otsust, et neid ehitada,” selgitas ta.
Metsaülema kurtmist pealt kuulanud Kibuspuu vastus küsimusele, et ehk laseks kruusa hinna alla, oli: “Vaevalt küll – me tegutseme ju konkureerivas maailmas ja seal on omad reeglid.”
“See oleks pigem ebaloogiline kui Hiiu Teed ei kasutaks turusituatsiooni ära – täiesti normaalne ärimaailm,” nentis ka Lühi. Ta märkis, et kui RMK karjääri avab, pole neil kavas konkureerida st kruusa müüa, ainult kasutada seda enda tarbeks st metsateede ehitamiseks.
Teistmoodi tööd
Korda tehtud teelõik algab Lehtma sadama sissesõidu juures, kulgeb mööda poolsaare rannikut ja jõuab Tahkuna maanteele.
Teelõigul vahetati välja kolm truupi, millest üks enam üldse ei toiminud – kevadel ja sügisel uhas suurvesi üle tee. Ehitati ka kaks möödasõitu ja väike ringtee, kus vastutulevad autod üksteisest mööda pääsevad.
“Kraave seekord ei kaevatud,” märkis Kibuspuu. Põhjuseks, et tegemist on muinsuskaitsealuse teega, mille laiustki muuta ei tohtinud, rääkimata siis uute teekraavide kaevamisest.
Vaid juba olemasolevaid metsakraave süvendati, kuid seda tehti labidaga nagu vanasti. Truubiotstes kaeti kraav käsitsi kivisillutisega ning tee alla seatud plastmasstruubid peideti kookosmati alla, millest rohi peaks peagi läbi kasvama. Isegi tähispostid ei tohtinud plastmassist olla, need tehti immutatud puidust. Kibuspuu kiitis teetöölist Raivo Kiivet, kes koos tegid praktikantidega need käsitsitööd väga ilusasti ära.
Tahkuna looduskaitseala sihtkaitsevööndis asuva tee äärtest võis vaid võsa kummaltki teepervelt meetrilaiuselt maha võtta. Praegu veel tee äärde jäetud oksahunnikud tehakse hakkepuiduks ja lähevad kütteks.
Erinevalt tavapärasest tuli kasvama jätta võimsad teeäärsed puud, mis ilmselt juba tsaariajal seal sirgusid. Need valisid ja märkisid ükshaaval muinsuskaitsjad.
Muinsuskaitseinspektor Dan Lukas hoidis töödel pidevalt silma peal, et tee saaks küll remonditud, kuid säiliks selle ajalooline ilme.
Natuke veel teha
Partsi karjääri kruusa toodi teele üle 8000 tonni. Metsaülem selgitas, et tee remonditi vastavalt RMK metsateede ehitamise nõuetele, mis ette nähtud raskeveokitele. “Nii et seeneliste-marjuliste sõiduautod ei suuda seda teed kohe mitte ära lõhkuda,” märkis Lembit Lühi.
Kibuspuu lisas, et 40 aastat peaks see tee nüüd sama heas korras püsima, kuna Partsi karjääri kvaliteetse kruusa sõitsid kinni rasked VAN-veoautod.
Remontimata jäi veel 800meetrine teejupp, mis kuulub vallale. Seda vaid siluti-sätiti pisut, et veoautod ja teemasinad sealt läbi saaks. Ülo Lindjärve sõnul on vald lubanud talle kuuluval teejupil suuremad augud kruusaga täita.
6,3 km pikkune tee rajati aastatel 1913–1917 Peeter Suure merekindluse teenindamiseks ilmselt olemasoleva teeraja kohale. Samuti kasutati teed Teise maailmasõja aegsete patareide ja Nõukogude armee rajatiste teenindamiseks kuni okupatsioonivägede lahkumiseni 1991. aastani. Osa teelõigust oli hiidlastele aastaid suletud, kuna seal oli radar, millega Nõukogude Liit jälgis Rootsi rannikult õhku tõusvaid lennukeid. Raivo Kibuspuu meenutas, et tema pääses tollal sinnakanti tänu sellele, et Hiiu Teed ehitas mäge, millele hiljem radar üles seati.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411