Teisipäev, september 10, 2013
 

Saare mesinikud hädas haudmemädanikuga

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Avalik teade, et Ameerika haudmemädanik on jõudnud Hiiumaale, põhjustas mesinike hinnangul neile kahekordse kahju, vaja on võidelda haigusega ja kahjustada sai ka meie mesinike maine.
Looma­arst Ly Kokla kirjutas 23. augusti Hiiu Lehes, et Ameerika haudmemädanik (AHM) on väga ohtlik mesilashaigus, mis hävitab mesilaspered ja nüüdseks on see jõudnud ka Hiiumaale.
Samas on AHM ohtlikkuse tõttu lisatud teatamis­kohustuslike ehk eriti ohtlike loomataudide nimekirja.
Eesti mesinike liidu liige Uku Pihlak leidis, et artikkel näitas Hiiumaa mesilaid eriti halvas valguses, sest haiguskoldeid on ka Saare-, Tartu-, Järva-, Valgamaal ja mujalgi. “See oli meie, mesinike suhtes solvav ja ebaõiglane,” ütles Pihlak.
Tema hinnangul on haiguskolle saarel juba ammu, kuid sellest ei ole siiani korralikult jagu saadud.
Abi targast mesinikust
Haigus levib peamiselt nakatunud mesilastoiduga, mida mesilased hangivad – varastavad, röövivad ning toovad koju nakatunud või surnud mesilasperedest.
“Haigusnähud ilmuvad tavaliselt suve teises pooles kuumal ajal, aga omanik peaks oskama varem märgata oma mesilaspere haigestumist,” selgitas Pihlak.
Tema sõnul on paanika tekitamise asemel pigem vaja levitada teadmisi, mida teha nakatunud peredega. “Haiguse levimine sõltub paljuski mesinikust endast ja asjaga mitte kursis olev mesinik võib oma tegevuse või ka tegevusetusega põhjustada haiguse levikut,” nentis Pihlak.
Augusti lõpul Vaemlas peetud õppepäeval said praktilisi näpunäiteid need Hiiumaa mesinikud, kelle tarudes haudemädanik avastati.
Suurte kogemustega Kassari mesinik Jüri Rebane ning mesinik ja veterinaararst Maie Vikerpuur näitasid praktiliselt, milliste võtetega haigusest vabaneda.
Jüri Rebane selgitas, et üheks võtteks on nakatunud perede põletamine koos inventariga, kuid saab kasutada ka suuremat töö- ja ajakulu nõudvat mesilaste “ümberajamist”. See tähendab, et mesilased koos mesilasemaga paigutatakse täiesti puhtasse tarusse jälgides, et tilkagi mett kaasa ei satuks.
Korraldatud õppepäeval osales kümmekond mesinikku.
Varem on AHM-d ravitud antibiootikumidega ja edukalt, kuid kaasajal on see keelatud, kuna antibiootikumid kanduvad meesse ning siis muutub mesi sisuliselt ravimiks.
Nakatunud mesilaspere poolt toodetud mesi on inimtoiduks siiski kõlblik, kuid seda ei tohi mingil juhul kätte saada teised, seni nakkuseta mesilased.
Kõiki koldeid
raske avastada
Hiiumaa veterinaarkeskuse juhataja Jüri Lauter rääkis, et haigus avastati mullu Euroopa Liidus käivitunud meemesilaste haiguste väljaselgitamise  projekti käigus.
Edaspidi kogusid Hiiumaal haudmeproove haigestunud mesilast kuni 3 km kaugusele jäävatest mesilatest veterinaarid Ly Kokla ja Kalju Hülg.
Lauter selgitas, et piirangud mesindussaaduste sisse- ja väljaveo kohta seati mesilale vaid juhul, kui leiti selle ohtliku haiguse tekitajaid.
PRIA registri andmetel on Hiiumaal 69 mesilat. “Olen arvamusel, et PRIA register ei kajasta kõiki Hiiumaal olevaid mesilaid kuigi regis­treeringukohustus on aastast 2010,” lisas Lauter.
Tema hinnangul on vähemalt iga kümnes mesila saarel selle haiguse tekitajatega nakatunud. Kokku seega kuus-seitse mesilat.
Ly Kokla artiklis oli kirjas, et Hiiumaalt on avastatud 5 taudikollet.
Rebase seisukoht on, et kokku on Hiiumaal praegu kolm haiguskollet, kuna naabrite mesilad loetakse kokku üheks koldeks. Kaks neist on tema sõnul juba likvideeritud. “Jääb vaid Partsi kolle, millega saame ka hakkama,” kinnitas Rebane.
Uuringuteks pole raha
Uku Pihlaku hinnangul saab kindlalt öelda, kas Hiiumaal on haigus likvideeritud, alles järgmisel aastal. Kindluse saamiseks on vaja võtta paljudest mesilatest proove ja neid laboratoorselt uurida. Paraku pole need analüüsid odavad ja hind peletab paljud mesinikud ametlikest analüüsidest eemale.
Pihlak väidab, et riigi poolt pole ka ette nähtud ei vahendeid ega inimesi, et teha taudiohtlikes piirkondades üldist seiret. “Kahjuks on põllumajandusministeerium jätnud mesinikud iseendi hooleks ja ministeeriumis puuduvad nii pädevus, soov seiret teha kui ka spetsialistid, kes seda oskaksid,” nentis Pihlak.
Lauter lisas, et tänavuseks aastaks on AHMi ulatuse uuri­mine lõppenud, sest sügis on käes ja vastav riigieelarve rida tühi.
Lehe trükkimineku ajaks polnud ministeeriumilt vastust veel saabunud. Ministeerium on lubanud järgmiseks aastaks töötada välja AHMi tõrje juhendi, praegu seda veel olemas pole.
Euroopa Liidu algatusel ja toel läbiviidav mesilashaiguste seire on keskendunud viimastel aastatel hukkunud mesilasperede uurimisele. Seda seiret teeb Hiiumaal Maie Vikerpuur.
Tema võetud proovide
uurimistulemuste põhjal esineb saare mesilates varroatoosi, nosematoosi, mesilaste deformeerunud tiiva viirushaigust, mesilaste akuutse paralüüsi viirushaigust ja Ameerika haudmemädanikku (AHM).
Mesilasi uuriti ka vähem ohtliku Euroopa haudmemädaniku suhtes, mille tekitajaid aga ei leitud.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411