Teisipäev, september 10, 2013
 

Putkaste jääkelder katuse all

Aastaid tühjalt seisnud ja lagunenud Putkaste mõisa uued omanikud püüavad jõudumööda mõisa­hooneid päästa. Äsja sai katuse peale mõisa jääkelder.
Pärast Eesti taasiseisvumist seisid Putkaste mõisahooned aastaid tühjalt ja lagunesid. Nüüd on tekkinud lootus, et mõisakompleksi paremad päevad on veel ees.
Seda, mis juba tehtud ja mis veel plaanis, rääkis kohapeal Elina Paemurru.
Mõisas on kehvas seisus hooneid palju. Nii teenijatemaja, ait kui jääkelder on põlenud, peahoone saanud veekahjustusi. Miks alustasite just jääkeldrist? “Tahes tahtmata tuleb valikuid teha ja vaadata, mis on kõige kriitilisem, jääkelder oli juba hävimisohus,” vastas Paemurru.
Oletatavasti 18. sajandist pärit jääkeldri müürid taastati ning müüridele ehitati katus, et säilitada hoone hävimisohus võlve.
Muinsuskaitse vaneminspektor Dan Lukas ütles, et tegemist on ainulaadse hoonega, millist saarel rohkem pole. Hoone seisis 30 aastat katuseta ja oli hävimise äärel.
Lukas rääkis, et amet toetas hoone taastamist 15 000 euroga, kuid omanikud panustasid märksa enam. “Mul on hea meel, et paljukannatanud Putkaste mõis on lõpuks saanud väga head omanikud, kes hoolivad ja mõistavad ning saavad aru kultuuripärandi säilimise vajadusest,”  lisas Lukas.
Kui ilmamõjude eest kaitstud keldriruumid kuivavad, saab taastamistöid jätkata seestpoolt. Ideid, milleks jääkeldrit kasutada, on mitu, kuid need vajavad veel selgimist.
Paemurru lisas, et jääkelder pole siiski päris esimene, mille päästmiseks jõupingutusi tehtud – 2011. aastal tehti aidale Muinsuskaitse abiga avariikatus.
“Ka Putkaste külaseltsile tuleb suur aitäh öelda, sest juba enne kui meie omanikeks saime, hakkasid nemad seda paika siin vaikselt korrastama ja teenijatemaja on nende algatusel avarii­katusega kaetud,” lisas Pae­murru.
Maja ütles vanuse
Mõisa ajaloo kohta leiduvas materjalis on kirjas, et mõisahooned on pärit 19. sajandist, kuid peahoone täpne ehitusaeg selgus alles sel suvel. Jaaniajal, kui loojuv päike aknast sisse piilus, paistis peauksest sisse minnes ühe teatud kindla nurga alt vaadates mitmete värvikihtide alt välja aasta­arv 1812. “See oli nagu mingis müstilises filmis, et kui päike tuleb teatud nurga alt, siis uks avaneb,” rääkis Paemurru. “See oli meie jaoks suur avastus ja me oleme ise hästi rõõmsad selle üle.”
Lootust kunagi endises ilus särada on ka mõisa klassitsistlikus stiilis peahoonel, mille restaureerimisprojekti jaoks sai selts 10 000 eurot toetust LEADER programmist. See projekt on praegu töös.
Peahoone on saanud kõvasti kahjustada, kuna selle katus sadas läbi ja selle taastamistööd kujunevad ilmselt väga kulukaks. Seepärast pole kohe kiireid imesid oodata. Samas on projekteerimise käigus vaja mõelda, kuidas hoonet seestpoolt taastada.
Elina Paemurru rääkis, et seni on õnnestunud leida vaid üksik kaader peahoone ühest sinisest toast või saalist, mille asukohtagi ei teata. “Oleksime väga õnnelikud, kui kellelegi on säilinud fotosid sellest, milline nägi Putkaste mõisa peahoone välja enne Teist maailmasõda, kui hoone tulekahjus hävis – fotodeta on seda puslet väga raske kokku panna,” nentis ta.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411