Reede, september 20, 2013
 

Lennujaama garaažikompleks valmis

Eile lõikas Kärdla lennujaama uue garaažikompleksi lindi läbi Kärdla lennujaama direktor Allan Mäll, teda assisteerisid kantsler Marika Priske, maavanem Riho Rahuoja ning ehitaja esindaja Ülo Older.
Lindilõikamise au andis lennujaama direktorile Allan Mällile Tallinna lennujaama regionaalsete lennujaamade direktor Andres Taimla, kes rõhutas sellega tema rolli ehituse valmimisel. Iga lindilõikaja sai puldi, millega hoone hiigelsuured uksed imekergesti avanevad.
Kärdlas rohkem reisijaid
Mällil oli hea uudis, et tänavu suvekuudel kasutas Kärdla lennujaama rohkem reisijaid kui teisi regionaalseid lennujaamu, isegi rohkem kui Kuressaare lennujaama.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske siiski lendude täituvusega rahul polnud, öeldes, et see arv võiks suurem olla. Tänavune lendude kõrgeim täituvus oli juulis, 70 protsenti. “Lendajate arv ei ole nii hea kui võiks, näiteks täna hommikul lendas koos minuga ainult viis inimest,” ütles Priske.
Ta lisas, et käib saartel töölendudel alati lennukiga. “Olen kohal varahommikul ja pika päevaga jõuan kõik teemad läbi käia. Muidu sõidad pool päeva lihtsalt autoga maha,” märkis ta lennureisi plusse.
Tema soovitus on, et hiidlased kasutaksid lendamisvõimalust rohkem, siis saab ka kasutada argumenti, et lendamise vastu huvi on ja toetusraha tuleks lisada. “Kui me oleme lennujaama investeerinud väga suured summad, siis oleks küll hea meel, kui seda ka kasutataks,” lisas kantsler.
Priske ei rutanud lubama liinile dotatsiooniraha, vaid avaldas lootust, et ehk tuleb soodsam pakkumine. On ju praegu Hiiumaa liinil lende tegeva ASi Avies leping Hiiu maavalitsusega kohe lõppemas ja juba septembris kuulutatakse välja uus hange. “Kõik sõltub sellest, kas sellele liinile on pakkujaid ja mis hinda nad pakuvad – kui hind peaks tõusma, on väga keeruline, aga ma loodan, et hind langeb,” ütles Priske.
Ta tõi näiteks Ruhnu lendude tegija, väikese Saksa firma, mis pakub väga head hinda. “Firmajuht ise lendas Ruhnu vahet, ei olnud kulusid büroole – hästi efektiivne. Sellist tegijat oleks turule tarvis,” ütles Priske. Ta tunnistas, et riigieelarvest lisaraha leida on keeruline ning rahanumbritest ei ole võimalik rääkida ka seepärast, et veel pole teada teenuse hinda. Kantsler oletas, et pakkumised tulevad kuu-pooleteise pärast, siis on asi selgem.
1000 ruutmeetrit kasulikku pinda
Samas allkirjastasid osapooled – tellija, ehitaja esindajad ja järelevalve tegija – ka ehituse vastuvõtuakti. Kuigi algselt lootis ehitaja jõuda töödega lõpule juba hilissuvel, siis nüüd valmis kõik täpselt tähtajaks, septembriks.
Taimla ja Mäll tänasid järelevalvet teinud Avo Aasved, kes iga päev objektil viibis ja tellijate töö märksa lihtsamaks tegi.
Taimlalt pälvisid kiidusõnu ka garaažikompleksi ehitaja Nordlin Ehitus OÜ projektijuht Mairo Mäemets ja lennuvälja direktor Allan Mäll. “Hiidlaste visadus, jonn ja järjepidevus on selle taga, et niisugune hoone valmis sai,” ütles Taimla tänukirja Mällile üles andes.
Mäll selgitas, et hoone rajati perspektiivitundega, sest nii nagu ei osanud lennuväljade tulevase  hooldustehnika mõõtusid ette ennustada mehed, kes ZILidega lennuväljalt lund lükkasid, ei oska keegi ette öelda, milline on see 30-40 aasta pärast. Näiteks praegu Tallinna lennuväljal rajahooldust tegev kõige moodsam spetsauto nn rajakrokodill mahuks sellesse garaaži väga napilt – nii ette kui taha jääks vaid meetrijagu vaba ruumi.
Uus garaaž on 42 meetrit pikk, 24 meetrit lai ja üle  kümne meetri kõrge. Kasulikku pinda on enam kui 1000 ruutmeetrit. Sellesse mahub nüüd kogu lennuvälja rajahooldus- ja päästetehnika, mis seni seisis väljaspool lennujaama maa-ala asuvas ja märksa väiksemas garaažis. Lisaks tehnikale on uues hoones ruumi ka libeduse tõrjumiseks ette nähtud reagendikottidele ning lennujaama töötajatele mõeldes on sellesse ehitatud, puhkeruum, väike köögiboks ja saun.
Uus hoone on märksa suurem kui kõik varasemad, kuid märksa ökonoomsem tänu maaküttele.
Hoone rajamist toetas Euroopa regionaalfond enam kui miljoni euroga.
Maja ehitamisel juhtus omapärane seik: sadakond pääsukest kolis avarasse garaaži sisse ega mõelnudki lahkuda – ju nad arvasid, et on pärast nii lühikest lendu juba jõudnudki lõunamaale. Valminud hoonest ei saanud pääsukesi teisiti välja kui ehitajad tegid kõik uksed lahti ning panid võimsa häiresignalisatsiooni tööle. See meede sundis pääsukesed siiski päris lõunamaa teekonna ette võtma.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411