Reede, september 27, 2013
 

Kassari veskiomanik avas üheks päevaks vana veski uksed

Helja Kaptein
Kassari mõisa Hollandi tüüpi tuuleveski uksed olid laupäeval avatud ning veskimehe rõivais Kalev Vahe rääkis huvilistele ehitise ajaloost ja taastamistöödest.
MTÜ Eesti Veskivaramu 10. aastapäeva tähistamiseks avasid paljud veskid oma uksed. Üle Eesti oli võimalik tutvuda ligi 20 eravalduses oleva veskiga, millest enamus tavapäraselt külastajatele suletud. Hiiumaal sai näha Kassari tuuleveski sisemust.
“Rahvast käis vähe, mõned möödasõitjad ja üks bussitäis Soome turiste,” ütles Vahe, kuid leidis, et  mõnepäevase etteteatamise kohta oli huvilisi isegi küllalt.
Vanaisa veski
Kassari veski on ehitatud 19. sajandil ja see oli algselt Kassari mõisa tuuleveski. Praeguse veskimehe vanaisa August Vahe ostis selle 1933. aastal Eesti vabariigi käest. “Tal oli isegi mõte taastada agregaadid ja hakata vilja jahvatama,” meenutas Vahe. See mõte jäi katki, sest erilist vajadust enam veski järele polnud – jahu sai juba poest osta.
Kolmekümnendate alguseks oli enamikel riigistatud veskitel puupead mädanenud. “Kui pea oli läbi, siis hakkas ka veski lagunema,” selgitas Vahe.
Pärast sõda, kui veski võõrandati, oli selles sõjaväe vaatlustorn. Vanalt fotolt paistab, et veski pea ümber oli selleks ehitatud vaateplatvorm, mis on tänaseks lagunenud.
Järgmiseks tööks veski sisemuse ehitamine
Kalev Vahe sai oma vanaisa veski tagasi 1989. aastal. Kohe ei saanud ta hakata halvas seisus veskit üles ehitama, sest kohalike elanike hulgas tekkisid erimeelsused. Selleks ajaks, kui saadi paberid korda, oli veski lõunapoolne külg sisse varisenud.
Nüüd on veski müürid taas püsti, katus peal ja uksed-aknad ees. Taastamistööd tegi peremees ise, enamjaolt vanade tavade järgi ja muinsuskaitse valvsa pilgu all. Ja ikka juhtub, et ei saa nii hästi, kui vanasti teha osati. Ta näitas kohti, kus vana krohvi on laiguti praegugi veel müüride peal säilinud, aga uus pudeneb juba puudutamisel.
Erinevus on ka müüri töös – vana osa müürist peab vihma, aga uuel on tekkinud mõned kohad, kus vesi müüri vahele koguneb. Neid vigu tuleb järgmisel suvel parandama hakata.
“Nüüd teeme seest ka ilusaks, hakkan vaikselt ülevalt pihta vahelagede ehitamise ja krohvimisega,” selgitas Vahe. “Seda tööd ei saagi teha kiirustades ja kogu aeg peab “teadjameestelt” nõu küsima,” lisas ta.
Vahe nentis, et tegemist on kuluka objektiga, mis ei hakka iial tulu tooma, aga taastamine annab talle hingerahu ja jäädvustab vanaisa mälestust.  “Vanaisa lemmikpoisina on mul hea tunne, kui mu vanaisa veski müürid enam edasi ei lagune ja Kassarimaa saab oma veski tagasi.”
Veskist saab vaatlustorn
Kui veski korras, saab sellest vaatlustorn. Veski tippu ehk “pea” juurde saab esialgu vaid redelit mööda ja omal vastutusel.
“Siit ei näegi enam kaugele, Kassari on kinni kasvanud,” ütles redelit mööda veski tipus  käinud oma küla inimene Urve Kääramees. Ta rääkis, et on selle veski lähedal elanud ja aastakümneid tagasi müüridelgi roninud, et ümbrust silmata. Taastatud veskis käis ta aga esimest korda. “Hea meel on, et vanad varemed lõpuks siiski on korda tehtud,” ütles Urve Kääramees.
Kalev Vahe pakkus, et valmis veskist võib koos Aino Kalda majaga ühise turismiobjekti luua, kuna need on omavahel seotud. Kalda majas pidavat veski kunagise omaniku Augusti tehtud valge mööbel veel alles olema.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411