Teisipäev, september 24, 2013
 

Alustame Hiiumaa arengu­strateegia elluviimist

Hiiumaa Omavalitsuste liit ja Hiiu maavalitsus kutsuvad kõiki Hiiumaa käekäigust ja tulevikust huvitatud riigi, omavalitsuste ja nende hallatavate asutuste, organisatsioonide ja ettevõttete esindajaid ühiselt ellu viima partnerluslepet Hiiumaa arengustrateegia 2020+.
Koostööseminar algab neljapäeval, 3. oktoobril kl 15 Hiiumaa ametikoolis.
Meie kogukonna ühine töö Hiiu maakonna arengute kavandamisel on jõudnud sinnamaale, et  võime alustada Hiiumaa arengustrateegia 2020+ elluviimisega.
Kärdla ja Kõrgessaare volikogu on strateegia kooskõlastanud.
Strateegia tegevuskavaga on mõistlik jätkuvalt vaeva näha ja leida konsensusega võimaluste paljususest kõige tõhusamad tegevused, mida saarel ennekõike ette võtta. Muudatused elukorralduses, majanduses ja inimestes tingivad vajaduse muuta strateegiat ja tegevuskava.
Pühalepa vallavolikogu pidas vajalikuks täiendada strateegiat oluliste Pühalepa valla objektidega,  rohkem rõhutada noorte toetamist ja tunnustamist ning jätta haldusküsimused dokumendist välja. Emmaste ja Käina volikogudelt on tagasiside peatselt saabumas.
Kehtiva arengustrateegia puudumine takistab Hiiumaa arengut, protsessi pikendamine poole aasta võrra võib jätta Hiiumaa arengu seisukohast olulised projektid toetuseta. Sellest vajadusest tulenevalt vaadeldakse laekuvaid ettepanekuid strateegia muutmiseks, kui strateegia muudatusettepanekuid.
Strateegia uuendamist korraldab Arengukogu, mille liikmed on strateegiaga kui partnerlusleppega ühinenud organisatsioonide esindajad.
Väljavõtteid Hiiumaa arengustrateegiast
Hiiumaa arengustrateegia 2020+ on avaliku-, era- ja kolmanda sektori partnerluslepe saare ühisest tulevikupildist ja liikumisest selle suunas. Strateegia lähtub Hiiumaa eripärast ja saareelanike heaolust, põhineb hiidlaste ühistel väärtustel ja selle elluviijate vabatahtlikul koordineeritud tegevusel. Hiiumaa 2020+ on saare kogukonna eneseuuendusprotsess, milles eri osapoolte koostöös soovitakse kasvatada kogukonna majanduslikku, sotsiaalset ja ökoloogilist elujõudu ning Hiiumaa rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Hiiumaa 2020+ eesmärgid on ajakohased ja nendega seotud tegevusi jätkatakse ka pärast 2020 aastat, mida rõhutab “+” aastaarvu järel.
Strateegia on Hiiumaa kogukonna kollektiivne looming, mille koostamisse on panuse andnud eksperdid, ametnikud, arvamusliidrid, kodanikud jt huvitatud isikud. Toimus kuus avalikku arutelu, kaks koolitust ja 23 teemarühmade koosolekut, neli juhtrühma koosolekut, muude huvirühmadega arutelusid ja sündmusi oli kuus.
Strateegia keskmes on Hiiumaa elanik. Pingutused on suunatud elanike elukeskkonna kvaliteedi parandamisele, töötamis-, liikumis- ja eneseteostusvõimaluste laiendamisele ja avalike teenuste kättesaadavuse tagamisele. Tuginedes saare põhiväärtustele (unikaalne loodus, rahu ja  vaikus, pärandkultuur) tehakse tööd saare igakülgse atraktiivsuse ja tuntuse suurendamiseks.
Püüe saada edukaks saareks Euroopas olles samal ajal koduselt armas, nõuab tasakaalu leidmist. Väljapoole peame püüdlema põhjusel, et kohalik turg on piiratud ning saare majandusareng saab toetuda ekspordile ja atraktiivsele külastuskeskkonnale. Sissepoole suunatud arendustegevused peavad tagama elamis- ja töötamisvõimalused seal, kuhu inimene on rajanud oma kodu.
Hiiumaa 2020+ ei asenda ühtegi valdkondlikku arengukava, kuid püstitatud eesmärkide elluviimiseks on strateegia seotud valdkondlike ja riiklike arengukavade ja meetmetega.
Positiivseid muutuseid soovitakse näha kõigis tegevussuundades, milleks on rahvastiku-, majandus-, sotsiaal-, elukeskkonna- ja taristu areng. Neis valdkondades kutsuti ellu strateegia teemarühmad.
Rahvastikuarengus on suurim vahe praeguse olukorra ja soovitu vahel elanikkonna arvus – senine rahvaarvu vähenemine peab asenduma kasvuga.
Sotsiaalvaldkonnas soovitakse enim muutusi Hiiumaa otsustustasandites ja eri valdkondade koordineeritud koostöös. Hiiumaa halduskorraldus ei taga piisaval määral avalike teenuste kvaliteeti ja ühtset taset. Kahaneva elanikkonna ja eelarvega (tulubaasiga), piiratud tööjõuressursiga on keeruline täita heal tasemel kõiki ettenähtud ülesandeid. Ümberkorraldusi ootavad koolivõrk ja haridussüsteem tervikuna. Valdkonna alla kuuluvad kvaliteetne haridus, mitmekülgne noorsootöö, kultuuri- ja spordielu, elanike sotsiaalne turvalisus (sh vaba aeg), kodanikuühiskonna areng, maakonna avatus ja atraktiivsus (turundus ja mainekujundus).
Majandusarengus oodatakse majanduse konkurentsivõime kasvu, mis sisaldab töökohtade arvu suurendamist ja tegevusalade mitmekesistamist, nutikaid, kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvaid ja tasuvamaid töökohti, keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja taastuvenergia suuremat kasutamist. Oodatakse nihet mitmekülgse teadmistemahuka ettevõtluse suunas, rohemajanduse arengut ja turismi kujunemist mõjusaks majandusharuks. Eesmärgiks on leida sobivad tegevused, mis loovad kõrget lisandväärtust ja on suunatud ekspordile.
Elukeskkonna ja taristu valdkonnas on eesmärkideks tagada majandus- ja sotsiaalarengut toetava taristu toimimine ning vajadustele vastavus ja keskkonna ökoloogiline puhtus. Oluline on tagada Hiiumaa hea transpordiühendus mandriga, saaresisene ruumiline sidusus eri liikumisvõimaluste kasutamisega, ühendus Saaremaaga. Valdkonna alla kuuluvad ka energeetika, ühisvesi ja -kanalisatsioon ning jäätmekäitlus.
Eesti demograafilised trendid sarnanevad Euroopa üldiste trendidega. Rahvastiku vähenemine toimub põhiliselt tööealiste inimeste (15–64aastaste) arvelt ning rahvastiku vanuseline koosseis muutub lähimate aastakümnete jooksul oluliselt. 20 aasta pärast elab prognooside kohaselt Eestis ligikaudu 110 000 tööealist inimest vähem. Muutub pensionäride suhe tööealisse elanikkonda. Praegu on üle 65aastaste inimeste suhe tööjõusse (15–64aastased) 25%. Aastaks 2025 kasvab see 32%-ni. Suhtarvuna väljendades on Eestis iga pensionäri kohta 4 tööealist inimest. Eurostati rahvastikuprognoosi kohaselt kahaneb see 2030. aastaks 3 inimeseni.
Majanduse mahu säilitamiseks vähemalt praegusel tasemel suureneb vajadus töötajate järele iga aastaga. Samal ajal suureneb rahvastiku vananemisega koormus tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile. Tööealise elanikkonna vähenemine avaldab mõju ka kogu avalikule sektorile tuues kaasa töökohtade arvu suurenemise tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis ning surve töökohtade vähendamisele teistes majandustegevuse valdkondades.
Oleme Hiiumaal jõudnud oma rahvastikuarengus kriitilisse seisu. Vastavalt Geomedia OÜ poolt koostatud prognoosidele (rahvastikuarengu võimalikud arengutrendid) on kõikides Eesti maakondades perioodil 2005–2012 suurenenud tööealiste (20–64a) ning 65+ vanuserühma osakaal ning vähenenud 0–19aastaste osakaal. Suhteliselt suure noorte osakaalu vähenemisega eristuvad Lääne-Eestist Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa. Rahvastikuregistri 2012. a andmetel on Eestis 1 miljon 364 170 elanikku.
Vähenemine aastatel 2000–2012 keskmiselt 0,2% aastas. 2020. aastaks väheneb elanikkond 16–18 000 võrra. Edaspidi vähenemine kiireneb 0,3-0,4% võrra, eriti Hiiumaal ja Saaremaal (vananemise tõttu). Kui praegu eristub Hiiu maakond koos Harjumaaga suhteliselt suure noorte osakaaluga kogu maakonna elanikkonnast, siis aastal 2030 see enam nii ei ole. Noored liiguvad välja, väike sündivus annab tagajärgi, elanikkond väheneb ja vananeb.
Hiiumaa olukorra analüüsi, arengustsenaariumide ja visiooni sünteesi tulemusena toodi välja Hiiumaa arengumudeli võtmevaldkonnad, milleks on:

1) Kvaliteetsem inimvara ja elanike parem elukvaliteet, mille keskmes on elanike tervis, sissetulekud, haridusvõimalused, sotsiaalne kaitse, töö ja pereelu ühildamine, kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused ning sisukas vaba aja veetmine.

2) Hiiumaa unikaalne loodus, selle kaitse ning kestlik majandamine, looduslähedase elulaadi väärtustamine ning rohelise mõtteviisi ja käitumise laiendamine.

3) Majanduskeskkonna võimestamine. Elanike kõrge majanduslik aktiivsus ja majanduse konkurentsivõime, mis tähendab töökohtade arvu suurendamist ja tegevusalade mitmekesistamist, nutikaid ja tasuvamaid töökohti, keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja taastuvenergia suuremat kasutamist, kohalikel ressurssidel, traditsioonidel ja loovusel põhineva väiketootmise arendamist, klastrite algatamist ja rakendamist ning ettevõtluseks vajalike tugistruktuuride arendamist.

4) Taristu ja ühenduste arendamine, et tagada Hiiumaa hea füüsiline kättesaadavus mandrilt, saaresisene ruumiline sidusus eri liikumisvõimaluste kasutamisega, kaasaegne energia- ja ressurssisäästev ühisveevärk ja -kanalisatsioon, jäätmekäitlus, soojatootmine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine;

5) Turismi- ja puhkemajanduse laiendamine ning Hiiumaa aktiivne rahvusvaheline turundamine atraktiivse külastuskohana;

6) Mitmetasandiline integreeritud valitsemine ja tugev kodanikuühiskond, teadmistepõhised ja kaalutletud otsused eri osapoolte koostöös, kõrgem haldussuutlikkus ja eri koostöövormide laialdasem kasutamine, maakondliku strateegilise juhtimise tugevdamine.

AIVI TELVIK
Hiiumaa Omavalitsuste liit

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411