Reede, august 23, 2013
 

Väärtlihapäeval väärt lihast

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Väärtlihapäeval räägiti, et lihaveise ja lamba loodussõbralik kasvatamine annab nendest valmistatud roogadele erilise maitse.
Vaemla tootearenduskeskuses peeti laupäeval väärtlihapäeva, kus räägiti lamba- ja lihaveiste kasvatamisest ja õpetati väärtuslikku liha toiduks kasutama.
Eestimaa looduse fondi maaelu ekspert Lia Rosenberg rääkis, et mere ääres karjatatud ja väetamata, vaid mineraalidega rikastatud rohtu söönud loomade liha on hõrk ja maitsev. “Tegemist on väärtusliku lihaga ja seepärast peab seda ka oskuslikult valmistama,” ütles Rosenberg.
Õpitubades selgitasidki kaks meisterkokka, kuidas säilitada liha maitseomadused ja kõrge kvaliteet toiduvalmistamise ja valmimisprotsessi vältel, ning jagasid retsepte.
Kokad valmistasid viis rooga lamba- ja kaks veiselihast, näiteks grillitud tallekarreed, madalküpsetatud lambakintsu, Burgundia pajarooga veise­lihast ja naturaalset lihaveise burgerit.
Neid pakuti õppepäeval osalenutele ka maitsta. Lambakasvataja Kaire Vannas kiitis, et tallekarree ongi üks väga õrn, mahlane ja pehme roog. Ta ostis kaasa hõrgu suitsutatud lambakintsu, mida ta ise kodus tavaliselt ei valmista, kuigi lambaliha on nende pere laual igapäevane roog.
Lihaloomade arv tõusuteel
Rosenberg rääkis, et Hiiu saare rannakarjamaadel ja klibustel loopealsetel tulebki loomi karjatada, et need ei võsastuks ning inimtekkelised ja liigirikkad maastikutüübid säiliks. Karjatamine loob ka soodsa keskkonna erinevatele taimeliikidele, tekib juurde sobilikke elupaiku mitmetele linduliikidele ja putukatele.
Lammaste ja lihaveiste pidajate arv saarel on aasta- aastalt kasvanud. Keskkonnaameti maahoolduse spetsialist Alice Leetmaa rääkis, et mõnel pool, näiteks Kõrgessaare vallas, kus varem huvilisi polnudki, on nüüd tekkinud isegi konkurents karjamaadele, kus veiseid karjatada.
PRIA andmetel oli Hiiumaal 38 lihaveisekasvatajat, kes taotlesid ka poollooduslike koosluste hooldamise toetust. Neil on kokku 1600 lihaveist, keda karjatatakse 1800 hektaril. Saarel kokku oli jaanuari seisuga kirjas 3300 lihaveist, neist 1300 ammlehma. Üldse kasvab Hiiu saarel 6,6 protsenti Eesti lihaveistest.
Aasta algul oli Hiiumaal 136 lambakasvatajat, neist 31 mahetootjad. Kokku 3400 lammast karjatati 2000 hektaril.
Väärtliha päeva rahastasid EL INTERREG IV A projekti KnowSheep ja Rootsi WWF projekti Meatbal raames.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411