Reede, august 23, 2013
 

Lestafest peeti uuenevas sadamas

Harda Roosna | Hiiu Leht
Tänavune Lestafest peeti uuenevas Kõrgessaare sadamas, külastajaid oli vähemalt paar tuhat.
Kõrgessaare abivallavanema Katrin Sarapuu hinnangul oli kolmas festival eriti rahva­rohke. Eelmise kahega täpselt võrrelda on keeruline – käepaelu müüdi täiskasvanud festivalikülalistele esmakordselt. Tänu sellele tekkis sissekäigu juurde aeg-ajalt lausa järjekord.
Kui käepaeltega teenitud summa kahega jagada, oleks külastajatenumbriks 1200. Eakad aga pääsesid festivali­alale 1 euroga ja lapsed täiesti tasuta – nii hindas Sarapuu külastajate arvu paari tuhande ligi.
Uus kai
Kui Lestafesti kalapoed, söögi- ja tantsukohad, näituse- ja massaažiruumid, õppe- ja töötoad olid avatud hoonetes, mille paremad päevad möödas, siis suur osa Kõrgessaare sadama kaist sai uue ja alles helevalge betoonkatte just mõned päevad enne festivali. Kokku kulus kai katmiseks 80 kantmeetrit betooni.
Kõrgessaare sadama kai ja muul said kõvasti räsida 2005. a jaanuaritormis. MTÜ Kõrgessaare sadam juhatuse liige Priit Post rääkis, et kui sadam oleks veel paar aastat remontimata seisnud, oleks see tormides lihtsalt hävinud. “Tegime seda eelkõige selleks, et sadam ei laguneks,” selgitas ta, miks toetusi taotlema hakati.
Taastamiseks on MTÜ saanud kolmel korral toetust Euroopa kalandusfondist. Praegune oli Kõrgessaare sadama kaide uuendamise teine etapp, mida PRIA toetas
165 000 euroga. Esimeses etapis sai mullu korda tehtud osa kaist, kolmanda etapi tööde käigus korrastatakse muul ja tee ning viiakse kaile vesi ja elekter. Kuigi ka nendeks töödeks on PRIAlt otsus 104 365 euroseks toetuseks olemas, tänavu neid valmis ei jõuta.
Festivalipäeval oli kail palju jalutajaid, kes merevaadet nautisid ja lapsi, kes omavalmistatud tuulelohesid lennutasid.
Kai ääres seisid ka mõned alused: väike jaht, furtsellaaria­paat Wilma ja piirivalvurite kummipaat, mis mereleminejaid turvas. Post, kes ise seekord Lestafestile tulla ei saanud, selgitas, et eelkõige kasutavad sadamat kohalikud kalurid. Lestafesti nimetas ta väga teretulnud ürituseks Kõrgessaare sadamas ja alevikus, kus muidu suurt midagi ei toimu.
Rahvast jagus kõikjale
Publikupuuduse üle ei saanud kurta ka ükski Lestafestivali atraktsioon – nii söögi- kui müügikohtades oli palju ostjaid, nii väike kui suur kõrts oli tantsijaid täis. Ahaa teadusteatri etendustel oli palju vaatajaid ja eluskalavanni juures pidevalt hulk huvilisi lapsi. Väga huvitavad albumid-mälestused Angoola reisidelt ning väike valik muuseumieksponaate oli kaasas Suursadama meremuuseumi direktoril Sulev Vahteril.
Vaid neid, kes koos rannakaluri Imre Kiviga üsna tuulisele merele mõrda nõudma tahtnuks minna, oli vähe, aga ega neid paati palju mahtunukski.
Väga populaarne oli Vladislav ja Kaarel Koržetsi õppeköök, kus seekord valmistati kala-kaljasuppi okroškat ja ministeeriumisalatit ning praeti ümarmudilaid Odessa moodi.
Muuseas, ümarmudil on võib olla ainus kala maailmas, kellele püstitatud ausammas. See asub Ukrainas Berdjanski linnas. Ausammas püstitati, kuna sealkandis üsna levinud kalake päästis hirmsatel näljahäda aegadel kümneid tuhandeid inimesi näljasurmast.
Kutsumata maitsev külaline
Eesti vetes on ümarmudil tulnukas, kellest pole lootustki lahti saada ja kes on tõsine konkurent kohalikele kaladele, eriti lestale – korraga nii toidukonkurent kui marja hävitaja. “Nii et me teeme väga hästi, kui me lesta vaenlasele hammastega valu anname,” teatas Koržets kokkamis­huvilistele.
Puhastatud ümarmudilad paneeriti maisimannas ning praeti õli ja või segus. Kuigi paneeringu maitse oli ootamatu, mekkis ahvenaliste suguseltsi kuuluv priske kalake päris hästi.
Kaarel Koržets rääkis, et neil isaga tuleb tihti kokata. “Maikuust algab kõige tihedam aeg ja september ka veel – siis läheb natuke rahulikumaks, aga kuus on ikka mitu üritust,” selgitas Kaarel. Ta tõdes, et muuks suurt aega ei jäägi: “Aga inimestele meeldib ja see on kõige tähtsam!”
Lestafesti olid oma kolleegi poissmehepeo kohaks valinud ühe Hiiu Kaluri traali­mehe sõbrad. Muuhulgas pidi noormees andma lavalt lubaduse, et kolmanda lapse nimeks saab traallaeva järgi Tenacious ning kinnitama sõprade aplausi saatel, et “…naise võin küll võtta ma, kuid merd ei iial jätta saa…”. Korraldajate poolt oli peiule kingituseks päevakohane lesta­kujuline põll.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411