Reede, juuli 12, 2013
 

Viskiplangu viski kinkis UK suursaadik

Toomas Kokovkin
Suursadamas jälgis hiiu halulaeva viskiplangu paigaldamist Suurbritannia suursaadik Eestis Christopher Bruce Holtby, tema tõi kaasa ka viski, millega joodi plangutamise liiku.
Halulaeva viimase ehk viskiplangu paigaldamist oli kolmapäeval tulnud jälgima poolsada huvilist, teiste seas Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa ühendkuningriigi suursaadik.
Laevakere plangutamise lõpetamist ja viimase plangu kohalepanekut tähistatakse vana kombe kohaselt viski joomisega. Eriliseks tegi sündmuse, et Inglise Kuningliku Mereväe ühe esindusjoogi  viski Old Pulteney tõi sündmuse tähistamiseks Suurbritannia suursaadik Holtby. Kõigepealt pakkus ta seda laevameister Andrus Padule, siis laevaehitajatele, pits läks ka halulaeva projekti eestvedajale Ain Tähistele ja ülejäägi said pealtvaatajad.
Tähiste rääkis ära laeva saamisloo laeva emapuu leidmisest ja saagimisest peale ning selgitas, kuidas mehed õppisid laevaehitustarkusi.
Paigaldamiseks kulub tunde
Tähistamisi on Suuresadama ellingus olnud ennegi, seekord kutsusid laevaehitajad vaatama, kuidas ühe plangu paigaldamine käib, et teataks – see töö nõuab aega ja täpsust ning kõik tehakse käsitsi. “See pole nii, et lööd laua kõmm, kõmm, kõmm kinni ja kõik,” selgitas Tähiste.
Ühe, umbes viiemeetrise plangu kinnitamine kaartele võtab aega keskmiselt kaks ja pool tundi. Pealtvaatajate silme all alustati plangu parajaks hööveldamist, seejärel oli tarvis seesama plank õigesse laiusesse saada. Töö nõudis meister Andrus Padult pidevat mõõtmist-proovimist-hööveldamist ja jälle mõõtmist.
Enne kui viskiplank paika panna, tuli plangu servad võõbata oranži tinamennikuga, mis hoiab puidukahjurid eemal. Plangu sisekülg sai katteks tõrvakihi.
Plangu paigaldamiseks oli meestel abiks tungraud, pitskruvid, “kangiseadus” ja nii see viimanegi plank oma koha laevakeres leidis. Kell oli juba kaks kui algas kruvide kinnikeeramine.
Plangu välisküljed tuleb veel siledaks hööveldada ning välispind värvitakse valgeks. “Hiiumaa suurima laevaomanike dünastia, Koolmeistrite alused olid ka kõik valged,” selgitas Tähiste värvivalikut.
Igas pardas on kolm planku, kuna hiiu halulaeval on 19 plangukorda kummalgi küljel, teeb see kokku 114 planku. Kinni keerati need umbes 5000 happekindla kruvi ja poldiga. Umbes 40 planku on ka aurutatud, et need paremini laeva keresse istuksid. Aurutamist vajavate plankude paigaldamiseks kulub veel rohkem aega. Kokku on laeva plangutamiseks kulunud pea pool aastat.
Viskiplank sai paika muusika saatel
Saagimise-mõõtmise vahepeal hoidsid kokkutulnute tuju üleval muusikud ning Hiiumaa fännid Tanel Padar ja Danel Pandre. Padar ütles, et Hiiumaale tõi ta sõprus Dan Lukase ja Ain Tähistega ning iga kord, kui ta Hiiumaal käib, külastab ka halulaeva ehitust.
Jumindast kohale tulnud vanalaeva Blue Sirius omanik Rauno Masing rääkis, et tema alus ehitati 1907. aastal Norras ning see on Eesti kõige vanem laev. Masing kinnitas, et iga uue laeva ehitus on Eesti ajalooliste laevade seltsile väga oluline sündmus. “Puulaevandus kannab edasi meretraditsioone ning ajalooseltsi liikmed püüavad kõike seda, mis kuuekümne aasta jooksul puulaevadega seoses on kadunud, nüüd taastada,” selgitas Masing.
Lestalaeva ehitusmeister Marek Rätsep rääkis, et nende laev veel nii kaugel ei ole, alles kaared püsti. Plangutamisega alustatakse sügisel, ka tehnoloogia on sama, aga lestalaev on paari meetri võrra lühem.
Halulaev oli enne Teist maailmasõda hiidlaste kõige levinum purjelaev kuna kahemastiline kahvelpurjestusega purjekas – kaljas – on sobilik Läänemere rannikusõiduks. Sellepärast, et hiidlaste laevad vedasid suurtesse linnadesse küttepuid, hakatigi neid kutsuma halulaevadeks.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411