Teisipäev, juuli 23, 2013
 

Väärikate tantsumaraton jättis ilusa mälestuse

On reede ja on elevus – kas ikka kõik saavad tulla, kas lätlased leiavad Hiiumaa üles, ega keegi praamilt maha ei jäänud… Kella viieks pärastlõunal on siiski ootajad ja oodatavad kohal.
Hiiumaal tegutseb neli eakate tantsurühma. Käina Mixerit juhendab Helgi Taelma, Kõrgessaare Martasid Heli Harak, Pühalepa Lustilisi Tiiu Vannas ja Kärdla Kohvitantasid Ille Savioja. Ülemere külalised olid Muhu saare Ätses, Valgamaa Rõõmurullid, Jõgevamaa Maarja Magdaleenad, Tallinnast Rõõmus ring, Pärnumaa Vesiroosid, Põlvamaalt Päripidi ja Sügiskulla Leedid, Lätimaalt Ciecerite Salduse linnast ja Vel Aizvien Dobele linnast.
Tegemist oli seenioritantsufestivaliga, sest Euroopas kutsutakse üle 50aastaste seltskonnatantsu seenioritantsuks. Meie ise nimetame oma rahvalikke seltskonnatantse rahvatantsuks ja kanname siis ka rahvariideid. Välismaiseid seltskonnatantse oma rahvariietes tantsida ei ole see õige.
Hiiumaal sai festival korraldatud seetõttu, et kõigil on aastatega tekkinud sõpru, kes külla tulla tahavad. Olgu siis juba kõik koos ja korraga.
Festival pole mitte ainult pidu. Reedel kogunesimegi selleks, et koos tantse õppida. Vanemas eas on tore kodust välja tulla ja oma-suguste hobiharrastajatega kokku saada. Sedakorda on tegu tantsiva rahvaga. Vanasõnagi ütleb, et liikumine on tervise ja ilu pant. Liikumine on tõesti see, mis meeled erksad hoiab ja liikmetel kangeks ei lase minna. Kui liikumine on muusika saatel mõnusas tempos – mis sa hing veel ihkad!
Uusi tantse õpetasid Helgi Taelma, Anne Keerd Muhumaalt ja Maria Drenkhan Põlvamaalt. Õppimisele tulid eestimaised seltskonnatantsud 20. sajandi algusest ja Euroopast pärit seltskonna- ehk seenioritantsud.
Tore oli kõrvutada erinevaid rahva hulgas levinud tantsuvõtteid ja -kombinatsioone. Nii on näiteks Meremeeste valsil ja Padespaanil päris hiiumaapärased tantsukirjeldused. Kui Meremeeste valss on Põlvamaale ja Lätimaale üsna tundmatu tants, siis Padespaani oskavad kõik ja seejuures pisut oma kandi moodi.
Laupäeval said külalised esineda Vabrikuväljakul käsitöö- ja omatoodangulaadal. Nii tihedat kontsertprogrammi pole laadal varem olnudki. Külalistel oli palju kiitvaid sõnu meie laada kohta ja ka esinejad ise said rohke publiku osaliseks. Vaadates väärikas eas tantsijaid on igaühe salasooviks ka ise vananedes säilitada nakatav elurõõm.
Hiiumaa vastuvõtjad korraldasid külalistele ekskursioonid mööda Kärdla linna, Pika Maja muuseumisse ja Põhja-Hiiumaale. Rohkemaks ei jätkunud aega, sest Hiiumaa on suur-suur ja mida näidata, on siin palju-palju.
Õhtul kogunesime kõik Soerasse simmanile. Esimese tunnikese tantsisime üksiti ja hulgakaupa plaadi-muusika järgi. Ikka nii, et keegi näitab ette ja teised püüavad järgi tantsida. Kui liitusid Iiukala pillimehed, jätkus tantsijaid juba siia- ja sinnapoole, pinkide ette ja pinkide taha, ruumi pidid andma põõsad ja tantsukeerud keerasid ka aia taha.
Meie lustimise lõpetasid bussijuhid jutuga, et “kettad tahavad magama minna”. Järgmisel päeval külastas nii mõnigi enne praami peale minekut veel Suuremõisa lossikompleksi, mida külalistele soojalt soovitatud sai.
Seenioritantsufestival – väärikate tantsumaraton Hiiumaal – on nüüd selja taga. Vastuvõtjad on saanud rikkamaks mitme kogemuse võrra, lisaks külaliste tänusõnad.
Siinjuures tänan kõiki, kes kaasa aitasid: arutlesid, toimetasid, vaidlesid, küpsetasid, transportisid. Tänusõnad ka meie majutusasutustele, toitlustajatele, rahalistele toetajatele – rahvakultuuri keskusele, kultuurkapitalile ja kohaliku omaalgatuse programmile.

ILLE SAVIOJA
ja väärikad
KOHVITANTAD

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411