Reede, juuli 5, 2013
 

Soera uus tuulik hakkab jahu jahvatama

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Möödunud nädalal sai teoks Soera talumuuseumi perenaise Õie Laksbergi ammune unistus: avati tuuleveski, mis hakkab ka leivavilja jahvatama.
Tuuliku ehitasid valmis Olari Aassalu ja Viktor Tammsaar. Eelmisel aastal tehti valmis tuuliku n-ö siseelundid ja tänavu varakevadest on käinud väliskesta ja südame ehitus.
Puitmaterjali poolest on tuulik “rahvusvaheline” – tammepuust sammas ja pöörpakk ning männist karkassidetailid on pärit Saaremaalt, viiemeetrine tammest tiivavõll aga Rootsi kuningriigist.
Tuulikujala kivid annetas Sulev Matto ning sabapuu lubas lahkelt oma metsast valida Arvi Lõppe.
Esimene tiivatiir
20. juunil tegidki veskitiivad esimese keeru omal jõul. “See oli emotsioon, mida ei suuda kuidagi sõnadesse panna, sest Hiiumaal pole ju pea sajandi jooksul tuulikut ehitatud,” rääkis perenaine.
Viktor Tammsaar on teinud rohkelt uurimistööd vanade veskite kohta ja neid palju taastanud. Soera tuulik on esimene, mille ta tegi päris nullist peale. “See on kogemus, mida igaüks ei suuda elus ära oodata, aga mul on see nüüd käes,” ütles Tammsaar rahulolevalt kui oli tuulikutiivad liikuma saanud. “Soeras on nüüd täiesti töötav tuulik ja sellega saab jahu jahvatada,” kinnitas ta.
Tuuliku auks peetakse pidu augustikuu 20. kuupäeval, siis jahvatatakse jahu ning tuulikule, ehitajatele ja toetajatele mängitakse avamisoodi.
Värske tuuliku eluiga on kaks inimpõlve või rohkemgi,  kui seda regulaarselt kasutatakse ja hooldatakse.
Vana ei pea vastu
Hiiumaal on viimastel aastatel taastatud kaheksa tuulikut, avariitöid on tehtud paarikümne juures – kokku on säilinud 32 Hiiumaa tuulikut, neist üks Rocca al Mare vabaõhumuuseumis.
Muinsuskaitse vaneminspektor Dan Lukas ütles, et mõte ehitada uusi tuulikuid on suurepärane, kuna vanade, valdavalt muinsuskaitse all olevate tuulikute sisseseade enam jahu jahvatamise valule vastu ei pea. Seega tuleks töölepanekuks vana sisu välja võtta ja uuega asendada.
Lukase andmetel on päris töökorras kaks, Kukka tuulik  ja Tobiase muuseumis seisev Ole küla tuulik, viis-kuus aastat tagasi tegi jahu ka Pihla talu tuulik, kuid praegu ei jahvata neist ükski.
Unistus veskist
Õie Laksberg rääkis, et juba 2003. aastal talumuuseumi rendile võttes, hakkas ta mõtlema, mis võiks seal veel olla. Esimeseks unistuseks sai püstkoda kui vanim inimese eluase, teiseks tuulik.
“Tuulik oli mulle ja minu õele lapsepõlves Sarvele vanaemale külla minnes alati teetähiseks,” meenutas Laksberg. “Suur võitlus käis omavahel, kes esimesena näeb kadakate vahelt Sarve tuulikut – siis oli täpselt pool teed käidud.”
Soerasse tuuleveski saamiseks kirjutas Laksberg 2011. aastal projekti ja ehitust toetas PRIA 33 000 euroga Eesti maaelu arengukava meetmest 3.2. Pühalepa vald tasus projekti omaosaluse ligi 4000 eurot.
Ehituseks tegi soodsaima hinnapakkumise OÜ Riburada, alltöövõtja oli OÜ Lükkepakk.
Tööd ka Saaremaal
Veskimeistritel on praegu pooleli ka ühe tuuleveski taastamine Saaremaal Pihtla vallas Ennu külas. Seal võtsid nad lagunenud tuuliku jala pealt maha, ladustasid detailid ja tõid taastamist vajavad osad Hiiumaale. Kuna Lükkepakki töökoda asub Käinas, teevadki nad Saaremaa tuuleveski parandustööd enamjaolt n-ö kodus.
“Restaureerimine on raskem kui uue ehitamine, aga kergem selles suhtes, et sa ei pea ise midagi leiutama – vaatad detaili, mõtled, millest see on tehtud ja millega ning üritad järele teha – sinna ei pea oma teadmisi juurde panema,” selgitas Viktor Tammsaar.
Vana veski taastamine on tema hinnangul siiski raskem, sest uut teha on lihtsam, kui osaliselt kõdunenud osi paigata, lappida või proteesida.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411