Teisipäev, juuli 30, 2013
 

Šaakal näitas end taas?

Kuigi juuli keskpaigas tuli Viskoosast teade, et šaakalit on taas nähtud, ei kinnita spetsialistid looma olemasolu meie saarel. Sügisel asutakse aga šaakalit Eesti loodusest kõrvaldama.
Hüti klaasikoja sünnipäeval väitis üks Viskoosa elanik, et tema ja veel keegi on šaakalit näinud Viskoosa korter­majade juures kanu passimas. Info avaldaja oli täiesti veendunud, et tegemist polnud rebasega.
Keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil ütles, et vaatamata sellekohastele teadetele ei saa looma olemasolu saarel lõplikult kinnitada.
“Šaakali olemasolu Hiiumaal on võimalik ja alates kevadest on laekunud mitmeid vihjeid, kuid kindlat tõestusmaterjali selle kohta siiski ei ole,” selgitas Männil.
Sügisest hakatakse küttima
Männil rääkis, et šaakalite toidusedel on üsna sarnane rebaste omale, ehkki šaakalid armastavad veelgi rohkem raipeid. Lambaid nad ei murra, küll aga võivad rünnata tallesid ja üldse kõike, millest jõud üle käib.
Siiani ei ole teada, kas šaakalid on Eestisse tulnud inimese kaasabil või looduslikult levinud, mõlemad variandid on võimalikud. Ent sügisel antakse välja load šaakali kui võõrliigi küttimiseks.
“Uue võõrliigipopulatsiooni leidmise puhul tegutsemiseks on rahvusvahelisel tasemel koostatud mitmeid juhiseid, mille üks olulisemaid põhimõtteid on liik võimalikult kiiresti loodusest eemaldada, enne kui see muutub väga keerukaks ja kalliks või teostamatuks,” selgitas Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman.
Tema sõnul on tegemist väga kavala loomaga, kelle püüdmine ei ole lihtne. Seda tuleb aga teha, sest šaakali arvukuse kiire tõus võib suurendada maaspesitsevate lindude, kahepaiksete ja roomajate arvukuse vähenemist.
Keskkonnaamet teeb praegu kontrolluuringuid, et välja selgitada Eesti looduses olevate šaakalite täpne arv, paiknemine, käitumis­mustrid ja populatsiooni suurenemisvõimalus. Uurin­gutega loodetakse valmis saada septembriks.
Kas õnnestus kõik isendid kätte saada, tehakse kindlaks jätkuva seire käigus.
Kindlat tõestust pole
Märtsis tabati Läänemaal algul mõistatuslik loom, hiljem tehti kindlaks, et see on šaakal. Hiiu Leht kirjutas aprilli algul, kuidas Villamaal elav Aigor Soika nägi enda õuel looma, keda pidas šaakaliks.
Mai algul teatas Kärdla linna servas, Väike-Aia tänaval elav Õie Mänd, et nägi ühel hilisõhtul oma õuel komposti­hunnikusse valatud toidujäänuseid nuuskimas looma, keda ta Hiiu Lehes ilmunud foto järgi pidas šaakaliks.
Mais kasutati Hiiumaal loomade jooksuajal šaakali tuvastamiseks peibutushäält. Lotman ütles, et Hiiumaal vastas peibutushäälele ulgumisega loom, keda võib tõenäoliselt šaakaliks pidada.
Arvatakse, et Hiiumaale võis tulla üks Läänemaa loom üle jää. Kui ta ka siia tuli, siis on ekspertide hinnangul vähetõenäoline, et see liik saarel püsima jääb.
“Praegu on Eestis teada vaid üks pesakond ja sellisel juhul tekivad kohe need probleemid, et õed ja vennad peavad omavahel paare moodustama, aga suguluses vanemate järglased pole elujõulised,” selgitas Männil.
Rebaste ja huntidega šaakal ristandeid ei anna, vähemalt Euroopast ei ole midagi sellist teada, koertega aga ehk küll.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411