Reede, juuli 19, 2013
 

Merepääste tagavad piirivalvurid ja vabatahtlikud

Kaupo Kaasik
Ajendatult Miidurannas purunenud kaatriga juhtunust, uurisime Kärdla kordoni juhilt Argo Talilt, milline on reaalne merepäästevõimekus Hiiu saarel.
Kordonijuht selgitas, et piirivalve veesõidukite baseerumine ja mehitatus põhinevad varasematel kogemustel ja riskianalüüsidel.
Valvel hulk mere-sõidukeid ja kopter
Suvel on saarel valves üks suurem alus – piirivalve mootorpaat MP-42, mis baseerub reeglina kas Lehtma või Heltermaa sadamas. Sadama valik sõltub väikelaevade liikluse aktiivsusest.
Lisaks on kasutada mitu väiksemat paati, mida saab haagistelt lasta vette nii väikesadamatest kui rannalt.
Kärdla kordoni koosseisu kuuluv suurem kaater PVK-025 seisab suvel peamiselt Virtsu sadamas, aga ka Sõru sadamas. Tali selgitas, et selle aluse ülesanne on tagada kogu Väinamere, sealhulgas ka Hiiumaa ida- ja kaguranniku turvalisus.
Hiiumaa idarannikule saab vajadusel appi sõita kaater ka Haapsalu kordonist.
Patrullide käigus on Hiiumaa läänerannikul toimuva mereõnnetuse puhul valmis reageerima ka suuremad piirivalvelaevad, nagu näiteks PVL 112 Valve või PVL 101 Kindral Kurvits.
Juhul kui inimelude päästmiseks jääb puudu veesõidukite võimekusest, saab kasutada ka päästekopterit. Sellest suvest baseerub üks kopteritest olulise osa ajast Kuressaares ja on pidevas valmisolekus saarte ning
Lääne-Eesti jaoks.
Pukseerida või mitte?
MP-42 on samalaadne RIB-paat nagu oli piirivalvurite kasutada Miiduranna sündmusel, kus kaater kaotas merel tehnilistel põhjustel juhitavuse. Postimees kirjutas, et inimesed pääsesid, kuid piirivalvurite abita jäetud hinnaline kaater purunes muulikividel täielikult.
“Sõltumata sellest, kas see sündmus lahendati korrektselt või mitte, mõlemal juhul on sealt palju õppida,” nentis Tali.
“Kui pukseerimisega, mille korral võib viga saada piirivalve veesõiduk, päästetakse inimelu ja päästjad seejuures enda elu ohtu ei pane, siis ei ole siin üldse küsimust – loomulikult tuleb inimelu päästa,” lisas ta. Samas ütles ta otsest seisukohavõttu vältides, et kui pukseerimise eesmärk on vara päästmine, on vaatenurk “ilmselt natuke teistsugune ja läheneda tuleb olukorrapõhiselt.”
Vabatahtlike abi
Tali kinnitas, et aluse pukseerimisvõimalused on Hiiumaal olemas ja kui ei piisa kordoni võimekusest, saavad piiri-
valvurid kasutada koostööpartnerite abi.
Hiiumaal tegutsevad vabatahtlikud merepäästjad eelmise aasta algusest. Korraga on neil valves kolm-neli meest ja kolm alust: üks kummipaat Kärdlas, üks Sõrul ja plastist kaater Hiiessaares.
“Kaks samaaegset sündmust katame ära küll,” kinnitas vabatahtlike merepäästjate kontaktisik Martin Kagadze.
Seni on vabatahtlikel merepäästjatel tulnud aidata kahte alust – üht mullu siinsamas Kärdlas, peaaegu piirivalvekordoni akna all, ja teist tänavu Orjakus – mõlemal korral oli tegemist varapäästega.
Nädala algul sai täiendust Hiiumaa vabatahtlik merepääste seltsi varustus. Eesti vabatahtlik mere- ja järvepääste selts, eesotsas Ene Kalmusega andis seltsile üles neli merepääste kuivülikonda. Neid hakkavad kasutama tänavu juunis merepääste üksuse juhi koolituse läbinud ning politsei- ja piirivalveaameti poolt atesteeritud üksuse juhid Martin Kagadze, Marek Rätsep, Henry Laanemäe ja Teet Laja.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411