Reede, juuli 12, 2013
 

Melniku Seedrite org

Tapio Vares | Hiiu Leht
Endine kreeklaste linn Melnik on rahvaarvult vähem kui poole tuhandeni kokku kuivanud. See Bulgaaria kõige väiksem linn on muutunud täielikuks turismilõksuks, kus vähemalt iga teine maja on hotell või muidu ööbimiskoht.
Melnik on arhitektuuriliselt tore, omapäraseim on sakilise türgi kaaristuga raekoda. Eripära lisavad tüsedad idaplaatanid. Ühe trahteri hoovil on eriti toekas plaatan tähistatud sildiga, mis teatab, et see tšinar on umbes 800 aastat vana ja tüve ümbermõõt 8,70 m. Meie Tamme-Lauri tamm! Melniku jõeorus levivad plaatanid terve metsaribana. See on jätkuvalt plaatanite kodumaa.
Melnikusse läksime eeskätt mõttega näha “Melniku püramiide”, ehk pliotseeni järve tekitatud kruusaseinte moodustisi, ja looduslikke sirelivõpsikuid ning parkesumahhi (Rhus coriaria) kasvupaiku. Viimane, n-ö Euroopa looduse oma äädikapuu, jäi aga kahjuks leidmata ja õitsvat sirelivõsa silmasime tagasiteel bussiubriku aknast. Tulles olime selles ubrikus püsti seisma sunnitud ja nii ei näinud aknast midagi. Kuid ka nood “püramiidid” olid võimas elamus omaette.
Saabumise järel einestasime esmalt pargis kase ja seedri all ning valmistusime just öömaja otsima minema (duši kasutamise pärast, muidu ikka telkisime), kui tuli üks onu oma pakkumisega. Kahe peale 25 leevi, mis teeb umbes 13 eurot. Lähedal, Rooma silla juures, asuvas majas saimegi toa. Arutasime, et huvitav, kas see ühe kaarekesega sillajunn tõepoolest Rooma ajast pärineb?
Järgmiseks võtan jälle appi oma kohapeal, 24. aprillil kribatud päevikuleheküljed: “Mööda peatänavat edasi. Üks naine haakis sappa ja tahtis vägisi tuba kaela määrida. Asula on huvitava arhitektuuriga. Türgi kaaristuga raekoda on pilbastest tehtud ja üle krohvitud, nüüd kahjuks üsna räbalas seisus. Majade teised korrused eenduvad alumistest üle.
Tänavast sai roopatee, mis kulgeb mööda kuiva ojasängi. See suundub Roženi kloostri suunas. Nagu ma ei saa hästi aru linnakese võimsast turismifenomenist, ei mõista ma ka, miks kohe ruttu ei pudene laiali need püstloodsed kruusakoonused ja -seinad. Täiesti pude kruus, munakivid aina punnitavad eenduda, valmis iga hetk alla sööstma. Ometi klammerdub neile suisa põõsastikku, näiteks kadakaid.
Oru tõeline pärl on nõlvule istutatud paari-kolmekümne aastaste seedrite rühmad. Vaimustav pilt: kiduravõitu, tükati lopsakad seedrid ja taustal paljad kruusaseinad. Türgi! Meliku Seedrite org.
Kutsa tuli meiega kaasa, seesama, kes meilt pargis süüa sai. Panin talle nimeks Toomas.
Ojasängis on tugevad veeuuristuse jäljed, seedrite ja mustade mändide tüved ses kohas poolenisti kooretuks nülitud. Seega väga erakordsed tulvad on olnud siin tänavu. Seni on seedrid mitu aastakümmet rahus kasvada saanud.
Orus on papleid, õitseb mõni küdoonia, on mahaleb-kirsipuud, õissaari, palju ahtalehiseid hõbepuid. Ubapõõsad kollendavad õitseda, maamesilased sumisevad neil. Üks põhiline puuliik on robiinia. Kuid imelikul kombel ei häirigi see Ameerikast pärit võõrliik sedakorda, ta täitsa sobib siinsesse maastikku. Nagu akaatsia aseaine vms.
Päike lõi enne loojumist särama, maalides taevasse sihtivad kruusakoonused heledaks, seas seedrirühmade karust haljust. Tõesti, Türki polegi vaja minna, Euroopas sarnane värk olemas!
Kell on saanud 7 õhtul, päike kadunud kruusakanjoni seina taha. Libatsikaadid siristavad, linnud vidistavad, üks lõunaööbik(?) laulab. Pääsud lendlevad. Maamesilased sumisevad lillaõielistel nõgestel. Lambakarja kellade kõlin kostab endiselt järsaku roheliselt aasalt. Õhus levib kerget lambasõnniku hõngu, oleme sellega siinkandis juba harjuma hakanud. Üldse on aeg nagu tagasi läinud. Täna hommikul Mikrevo asula servas oli rahvas hommikul kõik põldudel oma hobuste ja muuladega, kõblati veinipuude ridu, niideti vikatiga heina etc.
Sellega lõpetan kribamise siin Melniku Seedrite orus. Rhus coriaria’d jäid küll leidmata, ent esteetilises mõttes (mitte botaanilises) on vägevamgi see seedrite & kruusa kooskõla. Millised pinnase suhtes vähenõudlikud puud! Kas need seedrid suudavad siin vanaks saada? Siin nii hapras maastikus. Väga kaunis, aga uskumatu, kuis ta koos püsib, see Melniku “püramiidide” isepärane maailm.
Erko käis üleval uurimas. Seedritele on istutuseks terrassid uuristatud. Oli ikka tahtmine sinna neid istutada! Väga tore tulemus igatahes.”

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411