Teisipäev, juuni 11, 2013
 

Rikkumine otsust ei muuda

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Maavanem leidis Kõrgessaare vallavolikogu ühinemishääletuse protseduurist ühe rikkumise, mis tema hinnangul Kõrgessaare vallavolikogu otsuste õiguspärasust ei muuda.
Hiiu maavanem Riho Rahuoja vastas Kõrgessaare vallavolikogu Artur Valgu järelpärimisele, et 15. aprilli istungi päevakorras olnud õigusakti eelnõu “Kõrgessaare valla ja Kärdla linna ühinemislepingu ning selle lisade kinnitamine” ei nõudnud volikogu koosseisu häälteenamust, vaid poolthäälte enamust ja vallavolikogu otsus on õiguspärane.
Uus OV ei tähenda piiride muutmist
Maavanem viitas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (ETHS) koostoimele. KOKSis on loetletud erandid, milliste otsuste puhul on üldise poolthäälte enamuse asemel vajalik koosseisu häälteenamus, kuid KOKS ei nimeta volikogu ainupädevusena eraldi haldusterri­toriaalse korralduse muutmist, vaid ainult kohaliku omavalitsuse üksuse piiride ja nime muutmist. ETHS aga eristab selgelt haldusterri­toriaalse korralduse muutmise ning haldusüksuse piiride ja nime muutmise.
Kaht seadust koos vaadeldes leidis maavanem, et antud otsuse puhul oli tegemist ühinemislepingu kinnitamisega, mitte kohaliku omavalitsuse piiride või nime muutmisega. “Ka juhul, kui kõnealune otsus oleks haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemiseks, ei ole see seadusest tulenevalt samatähenduslik mõiste kohaliku omavalitsuse piiride ja nime muutmisega,” selgitas maavanem.
Ta põhjendas, et haldusterritoriaalse korralduse muutmise korral lihtsustatult lähenedes sisuliselt kaovad senised selliste nimede ja piiridega omavalitsused ning tekib uus uue nimega omavalitsusüksus. “Seega siin ei ole tegemist piiride või nime muutmisega, mis on ETHSi mõttes erinevad ja eraldiseisvad protseduurid. ETHS-is on selgelt erinevalt käsitletud piiride ja nime muutmist ning haldusterritoriaalse korralduse muutmist.”
Kui püüda seda eristamist ka hääletamisprotseduuridele kehtivate nõuete osas põhjendada, siis ehk seadusandja on näinud selle koosseisu häälteenamuse ette, kuna piiride ja nime muutmisel võtab volikogu vastu ainult otsuse. Ühinemise puhul võtab volikogu vastu nii otsuse taotleda haldusterritoriaalse korralduse muutmist kui ka kinnitada ühinemisleping ja selle lisad, seega kaks otsust.
Arvestades ka seda, et ETHS-is on piiride ja nime muutmise mõiste ning haldusterritoriaalse korralduse muutmise mõiste olnud sees mõlemad seaduse vastuvõtmisest alates (mitte ei ole üks hilisemalt lisatud), siis kui seadusandja oleks soovinud koosseisu häälteenamuse erisuse rakendamist ka ühinemistoimingutele, oleks see selgesõnaliselt KOKSis ka selliselt nimetatud.
Seega veelkord – praegusel juhul haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei ole piiride ja nime muutmine, tegemist on erinevate mõistetega.
Maavanem märkis, et asjaolu, et ühinemislepingus on selgelt viidatud KOKS paragrahvi 22 lõike 1 punktile 10, saab pidada normitehniliseks veaks, kuna viitama oleks pidanud § 22 lõike 1 punktile 37. “Valesti viidatud alusest ei tulene teised nõuded hääletusprotseduurile, need tulenevad otsuse tegelikust sisust.”
Kokkukutsumis
tähtaega rikuti
Teiseks vaidlustas Artur Valk Kõrgessaare vallavolikogu 19. aprilli istungi kokkukutsumise aja. Selles protseduuris leidis maavanem rikkumise. Nimelt tegi Kõrgessaare valla­volikogu esinaine Aili Küttim esmaspäeva, 15. aprilli õhtul ettepaneku kutsuda volikogu järgmine istung kokku reedel, 19. aprillil. Maavanem tõdeb vastuses Artur Valgule, et sellega ei järgitud KOKS § 43 lg 3 sätestatud nõuet, et kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.
Samas leiab ta, et tema hinnangul ei ole Kõrgessaare vallavolikogu 19. aprilli istungi kokkukutsumiskorra rikkumine põhjustanud otsuse õigustühisust.
“Haldusmenetluse seadus sätestab haldusakti tühisuse alused, mille seas ei ole menetlusnõuete ehk kokkukutsumiskorra rikkumist,” märgib maavanem oma kirjas ja juhib tähelepanu, et sama seaduse §-le 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui nimetatud rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist.
“Minu hinnangul ei saa antud juhul volikogu kokkukutsumise korra vastu eksimist ühe päevaga lugeda nii oluliseks rikkumiseks, mis oleks võinud mõjutada antud asjas otsuse tegemist ja seega ei pea vajalikuks haldusakti kehtetuks tunnistamise algatamist,” ütleb maavanem oma vastuskirjas.
Muutsid meelt nelja päevaga
Kui Kõrgessaare vallavolikogu  liikmed 15. aprilli istungil kinnitasid Kõrgessaare valla ja Kärdla linna ühinemislepingu, jagunesid hääled neli poolt, kaks vastu ja kaks erapooletut. Poolt hääletasid Aili Küttim, Endel Evert, Siim Rätsep ja Mati Kiivit, erapooletuks jäid Ivo Mänd ja Toivo Mänd, vastu hääletasid Andrus Roosa ja Artur Valk. Sellega märgiti otsus vastuvõetuks.
Edasi hääletasid volikogu liikmed, kas esitada maavanemale taotlus haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks, et kaks omavalitsust ühineda saaks. Hääled jagunesid seekord neli neli, otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja üheksaliikmelise volikogu viit poolthäält. Poolt hääletasid volikogu esinaine Aili Küttim, liikmed Endel Evert, Siim Rätsep ja Mati Kiivit, vastu Ivo Mänd, Toivo Mänd, Andrus Roosa ja Artur Valk.
Kõrgessaare vallavalitsus otsustas pärast istungi lõppu, et nõuab volikogu uue istungi kokkukutsumist 19. aprillil. Sel istungil hääletasid varem vastuhääle andnud Andrus Roosa ja Ivo Mänd ühinemise poolt, kolmas vastu hääletanud Toivo Mänd puudus istungilt. Sellega oli otsus vastu võetud ja tee kahe omavalitsuse ühinemiseks lahti.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411