Reede, juuni 28, 2013
 

Mõtteid kullast, õppimisest ja õpetajatest

Harda Roosna | Hiiu Leht
Tänavu oli Hiiumaa gümnaasiumides eriline aasta – välja jagati rekordarv medaleid, viis kuldset ja neli hõbedast. Eriline on ka see, et seitse üheksast medali­saajast on noormehed. Viis medalisaajat õppisid kõik ühes ja samas, Kärdla ühisgümnaasiumi 12.b klassis. Oma mõtteid õppimisest ja õpetajatest jagavad kolm kuldmedaliomanikku.
Siim Silver Salumaa, Kärdla ÜG 12.b: Medali saamine ei olnud gümnaasiumi tulles eesmärk omaette, pigem tuli see õpingute käigus. Koolis tuleb heade hinnete saamiseks korralikult õppida. Kõige raskem aine oli kindlasti vene keel, läbi raskuste ja pikkade ööde sain selle selgeks. Hea sõnaga meenutan klassijuhataja Ene Tislerit, ilma kelleta meie klass poleks sama ja Taimi Kotkast, kes tegi matemaatika mõistetavaks. Edaspidistest plaanidest tean nii palju, et sügisel lähen aega teenima.

Artur Luik, Kärdla ÜG 12.b: Medalivõimalus tuli üllatusena alles 11. klassi lõpetamisel, alguses ma selle peale ei mõelnudki. Pärast hakkasin juba hindeid jälgima, et kindla peale minna. Seega otseselt eesmärgiks ma seda algul endale ei seadnud. Maagilist võluvalemit, kuidas õppida, ei ole, peab lihtsalt raskustest tugevam olema. Siiski, kõik sõltub ikka kooliskäimissagedusest ja MÕTTEGA tunnis olemisest. Tihti arvatakse, et inimene ei ole vaimselt piisavalt võimekas – tühijutt. Kui tahta ja püüda, siis ei jää tulemused tulemata. Olen alati mõelnud, et iga tund/minut, mis päevas kauem õpin, teeb pikas perspektiivis tohutu edu teiste ees. Üldiselt on harjutamine (laias mõistes) osaline edu saladus. Motivatsioon harjutamiseks peab tulema eesmärkidest, mis peavad olema raudpoltkindlad. Olen alati olnud pigem reaalaine inimene, seega kõik humani­taarained tulid raskemalt. Tõenäoliselt ajas mind kõige rohkem endast välja inglise keel. Töödeks olid kõik reeglid ikka pähe õpitud ja “kõhutunde” kasutamine unustatud ning lõpuks oligi üldpilt selge. Suure tõenäosusega jätkan õpinguid TTÜs informaatika valdkonnas ja proovin ennast võimalikult palju täiendada arvutialal. Õpetajatest meenutan hea sõnaga Taimi Kotkast – suurepäraste teadmiste ning hea õpetamisvõime poolest jääb ta pikaks ajaks südamesse. Õpetaja Ene Tisler – nii lõbusat ja veel tarka inimest ei näe iga päev. Ta suutis kogu aeg olla positiivne ning võttis meid kui omi lapsi. Mari Jesmin – tõenäoliselt kõige laiema silmaringiga ja targem inimene, keda ma oskan nimetada. Tänu temale on mu maailmavaade muutunud ja tekkinud argumenteerimisoskus. Hannes Simuste – meeldejäävalt sõbralik ja tore inimene. Üldiselt ei saa kedagi laita, kõik õpetajad olid omamoodi tublid ja meelde­jäävad.

Ingel Soop Kärdla ÜG 12.a: Mõtlesin juba gümnaasiumi algusest medalile, aga selle saavutamiseks nahast välja küll ei pugenud. Pigem õppisin sama moodi edasi, nagu põhikooliski. Õppimine oleneb inimesest. Mõned peavad iga päev palju vaeva nägema, teistel tuleb kergemini. Kõige raskem aine on arvatavasti matemaatika, aga ma ei ütleks, et ma keskkooliga üldse ühtegi ainet “selgeks” oleksin saanud. Pigem omandasin aluspõhja ülikooli jaoks. Meeldejäävateks õpetajateks on kindlasti õpetaja Epner, kes on andnud tugeva eesti keele põhja ning kelle tundi pole kunagi ebameeldiv minna, ning ka õpetaja Loopalu, kes just eriti viimasel aastal oli lõputöö tegemisel suureks toeks. Häid õpetajaid on Kärdla koolis muidugi veel, kõiki ei jõua ära nimetada. Mis aga puutub minu edasistesse plaanidesse, siis need on veel lahtised.

Küsis HELJA KAPTEIN

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411