Reede, juuni 28, 2013
 

Kunst kui vaatamisväärsus ja õppevahend

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Oma kollektsiooni aarded Hiiumaa muuseumi näitusele toonud Enn Kunila leiab, et Eesti kunsti tippteosed võiksid suvel olla üks saare vaatamisväärsusi ning sügisel koolide jaoks väärt õppevahend.
Näituse pidulikul avamisel muuseumi Pikas majas avaldas Enn Kunila lootust, et see toob lisaks hiidlastele muuseumi ka paljud mandri­inimesed, kes praegu saarel suve veedavad.
Kuna näitus on avatud 8. septembrini, kutsus ta õpetajaid sügisel alustama kooli­aastat näitusekülastusega ja tooma noori Eesti kunsti tippude loomest osa saama.
Valik pole juhuslik
Kunila ütles, et mõte näidata Hiiumaal oma maalide paremikku, on tal meeles mõlkunud päris pikka aega ning kunstnike valik ei ole juhuslik: “Need mehed on Eesti kunstile väga palju tähendanud ja tähendavad ka täna,” kinnitas ta. “Ants Laikmaa kohta on öeldud, et ta on üks Euroopa parimaid pastellimaalijaid. Konrad Mägi on väljaspoolt vaadatuna kõige kõrgem mägi Eestis, ülejäänud on künkad. Ado Vabbet võib iseloomustada olulise avangardistina kunstis, mässajana, kes hiljem rahunes, kuid jättis väga sügava jälje kunstnikuna ja oli pikka aega tulemuslik õppe­jõud Pallases. Elmar Kitse on nimetatud Eesti Picassoks ning tutvustamist ja reklaami ta ei vaja, kuid tema elus oli kaks perioodi, üks rahulikum ja tema hakkas niiöelda mässama hiljem – ta oli 46aastane kui hakkas viljelema abstraktset maali.”
35 maalist koosneva näituse nimi on “Ühe keti neli lüli. Laikmaa, Mägi, Vabbe, Kits.” Näitus on pühendatud Elmar Kitse 100. sünniaastapäevale, kuid see annab läbilõike Eesti kunsti arengutest läbi nelja kunstniku tööde 1920ndatest kuni 60ndateni. KUMU kaheksa tegevusaasta jooksul pole isegi seal olnud Eesti kunsti nii pikka perioodi hõlmavat näitust.
Kunila andis lootust, et ehk järgneb praegusele väljapanekule oktoobris veel üks näitus tema kogust ning kutsus muutma arusaama, et väärt kunsti saab näidata vaid pealinnas:
Näituse avamisel osalenud helilooja Erkki-Sven Tüür ütles Hiiu Lehele, et selle näituse pärast võiks Hiiumaa muuseumi kadestada nii mõni­gi teine muuseum.
Kunstnik ja näituste korraldaja Ott Lambing rääkis, et näitus lõi ka tema jaoks hulga seoseid ning tõi meelde ajahõlma vajunu – mälestused Elmar Kitsest ning hetked, mil ta Tartu kunstikooli esmakursuslasena seisis auvalves tema sarga juures.
Kunst kaunis raamis
Sündmusele andis helitausta Tobiase keelpillikvartett koosseisus Maano Männi (viiul), Terje Männi (viiul), Toomas Nestor (vioola) ja Aare Tammesalu (tšello). Muuseas, kvarteti nimi on austusavaldus helilooja Rudolf Tobiasele kui eesti esimese keelpillikvarteti autorile.
Enn Kunila tänas toetuse ja abi eest Hiiumaa muuseumi töötajaid Helgi Põllot, Margarita Sokolovat ja Urmas Liiti, ainsana raamatu koostajatest kohale saanud tulla fotograafi Meeli Küttimit, Anne ja Jaanus Berkmanni, kes hoolitsevad Kunila vastuvõttude suupistelaudade eest, Arne Mikku, kes on aidanud valida nende sündmuste muusikalise kujunduse, kunstnikust sõpra ja nõustajat Olev Subbit, Rudolf Tobiase kvarteti muusi­kuid ning abikaasa Marist.
Näitus avatud, astus rohke­arvulise publiku ette Hiiu maavalitsuse töötaja Ermo Mäeots, kes tunnistas, et tal polnud algselt üldse plaanis rääkida, kuid süda sunnib ütlema, kui uhke tunne on neil hetkedel nagu siin ja praegu, olla eestlane: “Seda, mida Enn on teinud Hiiumaa kultuuri hüvanguks, on raske üle hinnata – kõik need toetused ja ettevõtmised, mille võrra on meie kultuur siin saanud rikkamaks ja kõik see, mida ta on väljastpoolt meie elu rikastamiseks sisse toonud, arvan, et sellele ei ole mujal Eestis väga palju vastu panna.”

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411