Teisipäev, juuni 18, 2013
 

Kes valvab meie strateegia üle

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Neljapäeval esitlesid koostajad Käina huvi- ja kultuurikeskuses valminud Hiiumaa arengustrateegiat. Vaidlus kerkis selle üle, kes dokumendi elluviimise eest vastutama peaks.
Paarisaja inimese poolt aasta jooksul tehtud tööd, Hiiumaa arengustrateegia 2014–2020 eelnõu, oli kuulama-vaatama tulnud u 40 huvilist, kellest arutelu ajaks jäi kohale alla paarikümne.
Hõredaks jäänud saal kuulas Aivi Telviku slaidiesitlust strateegia koostamise protsessi, sisu ja arengukava kohta.
Elevus tekkis siis, kui Telvik teatas arengustrateegia koostamise juhtrühma otsuse, et dokumendi elluviimist võiks igapäevaselt hakata koordineerima Hiiumaa omavalitsuste liidu (HOL) juurde loodav nõuandev kogu. Telvik selgitas, et koordinaatorit on vaja selleks, et loodud dokument n-ö elama hakkaks ja keegi selle elluviimise eest vastutaks.
HOL saaks koordineerimiseks volitused selleks kokku kutsutud Hiiu Maakogult ja palkaks ametisse ka koordinaatori. Hiiu Maakogu ühendab arengustrateegia koostamise algatanud organisatsioone: Hiiu maavolikogu, maavalitsust, ettevõtjate liitu, MTÜd Hiidlaste koostöökogu, MTÜd Hiiukala, SA Tuuru, Hiiumaa noortekogu ja ühendust Kodukant Hiiumaa. Maakogu kirjutaks alla koostöömemorandumi ja volitaks seejärel HOLi strateegia elluviimist koordineerima.
“Kui me räägime Hiiumaa arengustrateegiast, siis ei saa HOL seda juhtida – ta ei esinda tervet Hiiumaad,” oli Agu Kohari kategooriline.
Matti Lüsi meenutas, et Hiiumaa volikogude liikmed on rahva valitud ja seega nad on meie esindajad.
Kohari leidis, et omavalitsustel on nii palju erihuvisid, et see süsteem ei hakka tööle.
Üllar Metsand leidis, et pole mõtet juurde luua uut süsteemi ja strateegia juurde kuuluva arengukava elluviimise eest võiks vastutada SA Tuuru ning vastutav organ tuleks luua Tuuru juurde. Ta avaldas kartust, et vastasel juhul jääb loodud arengudokument taas kasutult riiulile seisma.
Käina vallavanem Omar Jõpiselg ütles, et vastutus HOLile panna oli valikutest kõige lihtsam variant. “Meil ei ole kuhugi põgeneda, me käime jätkuvalt koos ja kui meie kokkusaamisi laiendada, siis sellest piisaks,” ütles Jõpiselg. Tema küsimus oli, et milleks peaks tekitama veel mingi täiendava organi.
Aira Toss märkis, et vastutajate ring peaks olema laiem kui HOL, kuna HOLi liikmetel on eesmärk saada järgmisel korral tagasi­ valitud ja hoiduda ebamugavatest otsustest. “On vaja, et aegajalt ütleks ka keegi ebapopulaarsed asjad välja,” ütles Toss.
Telvik juhtis tähelepanu, et HOL ainult seirab ja vastutuse strateegia arengukava elluviimise eest on võtnud arengudokumendi allkirjastanud organisatsioonid.
“Kes ja kus oleks parem seda ellu viia kui rahakott on tegelikult omavalitsuste käes,” küsis Telvik.
Riigikogu liige Neeme Suur, kes on olnud nii Lääne maavanema rollis kui töötanud Läänemaa arenduskeskuse juhina, sekkus arutellu ja ütles, et see, kes hakkab strateegia elluviimist koordineerima, on võtmeküsimus.
Ta tõi näite, et Läänemaal on arengustrateegia n-ö kinnitatud maavanema külge ja maakondlik arenduskeskus on maavanema tööorgan. “Aga, sellega on probleem – meie omavalitsuste side arengustrateegiaga on nõrk!” nentis Suur. “Kui ma praegu teeksin seda uuesti, kinnitaksin selle omavalitsuste liidu külge – lihtsalt selleks, et omavalitsused tunnistaksid ennast arengustrateegia omaniku, mitte tarbijana.”
Suur ütles, et maavalitsus ja arenduskeskus ei pea omavalitsustele arengustrateegiat n-ö müüma ja tegema promotööd, et neid veenda, kui hea selle elluviimine on. “Omanikutunne, mitte popsimentaliteet on see, mis töötab!” ütles Suur ja soovitas koordineerimise tehnilise poole väiksemas ringis paika panna.
Toomas Kokovkin kommenteeris, et tema hinnangul on väga loomulik, et strateegia arengukava ellu­viimist koordineeriksid omavalitsused näiteks HOL-i kaudu. “Hiiumaal on juba olemas väga hea kogemus sellest, kuidas strateegiat kohaliku algatusena ellu viia, ma mõtlen Hiidlaste koostöökogu. Pealegi – kui viis omavalitsust lähiajal ei ühine – oleks arengukava rakendamine üheks oluliseks koostöövaldkonnaks,” selgitas Kokovkin.
Samas leidis ta, et kogu vastutust üksi valdade peale panna ei saa ja maavalitsuse kaudu juhitav regionaal­poliitika peaks lõimuma strateegia arengukavaga nii, et siinne majanduskeskkond, infrastruktuur, kommunikatsioon, tööhõive jms areneksid ka riigi toel.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411