Teisipäev, mai 7, 2013
 

Lastekirjanduse päev Tartus

Erakogu
Algupärase lastekirjanduse päev Tartu linnaraamatukogus tõi kokku kirjandushuvilise publiku, kelle ees oli mul õnn esitleda oma raamatuid.
Sisuliselt oli tegemist kirjanduskonverentsiga, mis pakkus hea võimaluse kokku­saamiseks ja eesti lastekirjanduse hetkeseisu üle arutlemiseks kirjanikele, kirjastajatele, kirjandusteadlastele ja -kriitikutele, pedagoogidele, raamatukoguhoidjatele, aga ka õpilastele, üliõpilastele ja kõigile kirjandushuvilistele.
Lastekirjanduse päeva korraldas Tartu linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja Ädu Neemre ja tänavuseks teemaks olid tüvitekstid ja ajakaja laste- ja noortekirjanduses.
Programm oli tihe ning esinejaid jagus terveks päevaks. Üles astusid kirjanik Mikk Pärnits, Triin Lees, kirjandusteadlane Ele Süvalep, lastekirjanduse uurija Jaanika Palm, bibliograaf Krista Klumberg, Kai Karell, kirjastaja Tiiu Valm. Kutsutud oli ka kirjanik Jan Kaus, kes jäi tiheda töögraafiku tõttu tulemata. Ülevaate lasteraamatu kirjastamise poolelt andis Tiiu Valm kirjastusest TEA.
“Kirjastamine on paraku eelkõige äri ja sisaldab endas mitmeid raskesti ette prognoositavaid riskifaktoreid. Suurim risk kirjastusele on tundmatu autor. Sellegipoolest eelistavad kirjastused pigem kodumaiste kirjanike loomingut kui tõlketeoseid. Hetkel valitseb maailmas lastekirjanduse buum, millest pole puutumata jäänud ka Eesti,” rääkis Valm. Ta tõdes, et soliidsed kirjastused, mis annavad välja peamiselt teatme­teoseid, on läinud samuti lastekirjanduse kirjastamise teed, kuna vahel osutub see kirjastuse hingeshoidmise teeks. “Praegu on aeg, mil teatmeteosed konkureerivad edukalt ilukirjandusega,” nentis ta.
Lees rääkis, et tänapäeva lapslugeja ootab raamatult peamiselt seda, et teos teda paeluks ning pakuks meelelahutust või uusi teadmisi. Ka pole tänapäeva lasteraamat enam kõigest lugemisvara, moodsa aja lektüüriga on tihtipeale kaasas CD plaat, võimalus muusikat kuulata, ise midagi avastada või meisterdada. Ka illustratsioonidel on lasteraamatu puhul suur tähtsus, kuna pilt ja sõna moodustavad terviku. “Pildil on võime panna kirjasõna elama ja tihtipeale otsustabki laps raamatu üle piltide põhjal, sest see on esmane, mis teda köidab,” rääkis Lees.
Valm täiendas, et samas on lasteraamatu ostja hinnatundlik ja kasulik on lasteraamatute hind hoida võimalikult madal. “Turg dikteerib ja valib. Kui tahad olla edukas, ole turu nõudmistega kursis,” ütles ta.
Laste vabalugemisest magistritöö teinud Kai Karell rääkis, et populaarsed on jätkuvalt nii muinasjutud, muistendid kui ka vanasõnade kogumikud. Igihaljasteks lemmikuteks jäävad Pöial-Liisi, Lumivalgeke, Sipsik, Rongisõit jt. Tihtipeale aga valib laps meelsasti just selle raamatu, mida õpetaja talle on soovitanud. Lapsele on oluline ka teose huvitav pealkiri ja raamatu põnev välimus. “Hea raamat on humoorikas, põnev, seiklusrikas, sündmusterohke, huvitavate tegelastega ja õpetlik,” võttis Karell oma uurimustulemuse kokku.
Oma ettekandes “Maailma­tunnetus läbi loomingu” rääkisin kirjutamise juurde jõudmisest, kirjutamisprotsessi võlust ja valust ning andsin lühiülevaate kõigist oma kuuest romaanist, mis kolme aasta jooksul lugejate ette jõudnud. Tutvustasin lähemalt ka kaht värskelt ilmunud teost – “Keteriin Salaaias 2” ja järge Kirsipiia loole pealkirjaga “Ruubeni liblikad: Jordan”.
“Keteriin Salaaias” teine osa viib lugejad seikluslikku võlumaailma, kus juhtub nii mõndagi põnevat. Keteriin külastab nähtamatuid loomi, uudistab veealust raamatukogu, kihutab võidusõidukalade turjal ja seikleb teemantlillede orus. Kui Salaaeda kolib elama uus asukas Helesinine Panter, kelle kavatsused pole kuigi õilsad, algatab Keteriin sõpradega spioonimängu, et paljastada pantri mustad saladused. Fantaasiamaailm, kuhu üksinda kasvav laps tihtipeale põgeneb, on talle pelgupaigaks üksilduse ja vanemate vahele sugenenud pingete eest.
Noorteromaan “Ruubeni liblikad: Jordan” räägib ebatavalistest sündmustest, mis leiavad aset Kirspiia poja Jordaniga ja seovad kaks erinevat teost mõtteliseks tervikuks. Ebakindlast ja ilmetust gümnaasiumitüdrukust Kirsipiiast, kel polnud sõpru ja keda isegi ta oma kass mingil seletamatul põhjusel vihkas, on vahepeal saanud kaunis naine, hinnatud arst ning kahe kena ja tubli teismelise lapse ema. Siiski pole tema peres kõik kaugeltki roosiline. Kirsipiia pojal Jordanil lasub sünge saladus. Noormehega hakkavad aset leidma veidrad sündmused ning kõigi lemmikust saab korraga naerualune. Jordan põgeneb enda sisemuses valitseva segaduse eest Võrumaale vanaisa tallu, üritades toimuvas selgusele jõuda.

KIIRI SAAR
kirjanik

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411