Teisipäev, mai 28, 2013
 

Kuldsed torud maa sees

Mis sest kasu, kui kuldsed torud on maa sees, aga elanikud vett osta ei jaksa – nii ütles kunagi Kõrgessaare
vallavanem. Nüüd peab Kõrgessaare vald 1. juulist vee- ja kanalisatsiooniteenuse üle andma ASile Kärdla Veevärk ning sellega kaasneb elanike jaoks teenuse 1,7kordne
hinnatõus.
Kallim kui Tallinnas
Seadusest tulenevalt ei tohi vald enam teenust ise osutada ja valla vee-ettevõtjaks saab AS Kärdla veevärk. Pealtnäha tavaline muudatus toob elanike jaoks kaasa hinnatõusu.
Kui seni maksis Kõrgessaare valla elanik 1 m3 puhta vee eest koos käibemaksuga 0,552 eurot, siis 1. juulist on uus hind 1,38 eurot. Hinnatõus seega kahe ja poole kordne.
Kallineb ka reovee ärajuhtimine ja puhastamine: seni oli 1 m3 reovee ärajuhtimise hind km-ga 1,2 eurot, uus hind on 1,572 eurot. Kallinemine kolmandiku võrra.
Sellega võrdsustuvad Kõrgessaare valla vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad Kärdla hindadega, mis on kallimad kui näiteks Tallinnas. Pealinnas maksab linnakodanik 1 m3 ühisveevärgist võetud vee eest koos km-ga 1,14 eurot, reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 0,93 eurot.
Kui arvestada keskmiseks veekuluks inimese kohta
3 m3 kuus, hakkab Kõrgessaare valla neljaliikmeline pere maksma vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest ligi 35 eurot kuus. Varem kulus neljaliikmelisel perel selleks 21 eurot. Aastas teeb see näidisperekonna vee- ja kanalisatsioonikuludeks 420 eurot.
Merle, kelle neljaliikmeline pere elab Kõrgessaare aleviku kortermajas, ütles, et nii suur hinnatõus on nende pere jaoks suhteliselt murettekitav. “Oleme harjunud hea eluga, et vesi ja kanalisatsioon on odav,” nentis Merle. Ta lisas, et kõrgepalgalisi on alevikus vähe, seega võib nii suur hinnatõus olla probleemiks paljudele.
Kristo Kattel, kelle neljaliikmeline pere elab Kõrgessaare alevikus ainult kolm-neli suvekuud, ütles, et on hinnatõusuga kursis, kuid neid see väga ei mõjuta. “Seda enam, et oleme Harku vallas harjunud maksma kordades rohkem sama teenuse eest,” selgitas ta.
Senised hinnad kehtisid Kõrgessaares neli aastat,
1. juulist 2009.
Vallavanem: Oleksime jätkanud samamoodi
Siiani osutas vald ise vee- ja kanalisatsiooniteenust ja oleks seda jätkanudki, kuid see on vastuolus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse § 7ga, mis sätestab, et vee-ettevõtja peab olema eraõiguslik juriidiline isik. Seega ei saa teenust osutada avalik-õiguslik isik ehk vald.
Vallavanem Jaanus Valk selgitas, et muudatust nõuab keskkonnainvesteeringute keskus (KIK): “Oleme aastaid seda eiranud, KIK-i nõue aga on, et me viiks oma tegevused kooskõlla seadusega ning Kõrgessaare ja Lauka projektide lõppväljamaksed on sellega seotud.”
KIK rahastab suuremahulisi Lauka kanalisatsiooni ning Kõrgessaare veevärgi ja kanalisatsiooni renoveerimistöid, mis algasid juba mullu, ning vallavanema sõnul KIK projekti lõppväljamakseid enne ei tee, kui nõudmine täidetud.
KIKi kommunikatsioonijuht Elina Kink kinnitas, et rahastamise eelduseks on see, et investeeringut hakkab haldama vee-ettevõtja, mitte kohalik omavalitsus. Nii on kirjas ka KIKi nõukogu rahastamisotsuses: “Teie projekti rahastatakse tingimusel, et enne sihtfinantseerimise lepingu sõlmimist esitate SA-le KIK kinnituse, et taotluses planeeritud investeeringuid hakkab haldama ÜVKS § 7 lg 1 kohane vee-ettevõtja, mitte kohalik omavalitsus.”
Kink lisas, et vee-ettevõtjaks ei pea kindlasti olema AS Kärdla Veevärk. Nõue on, et objekti haldaks vee-ettevõtja.
Kunagi Emmaste valda juhtinud, praegune riigikogu liige Kalev Kotkas ütles, et samahästi võiks vee-ettevõtjaks olla valla enda loodud sihtasutus või ka mittetulundusühing.
Üks põhjus, miks just AS Kärdla veevärk teenust osutama hakkab, on asjaolu, et järgmisel aastal seisab nagunii ees kahe omavalitsuse liitumine.
Ammune surve
Valk väitis, et teenuse hind ei sõltu niivõrd investeeringutest, vaid majandamismudelist, mis on eraõigusliku ja avalik-õigusliku isiku puhul erinevad.
Kotkas temaga päriselt ei nõustunud. Ta meenutas, et omal ajal ei liitunud Emmaste vald ASiga Kärdla Veevärk just sellepärast, et mitte maksta Kärdla linna poolt vee- ja kanalisatsioonivõrgu ehitamiseks võetud laene. “Neid laene tuleb ju hakata amortiseerima, amortisatsioon aga on vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnas väga suur komponent – miks peaks Emmaste inimesed Kärdla inimeste puhta vee kinni maksma?” küsis Kotkas.
Juba 2004. aastal tegi AS Kärdla Veevärk Kõrgessaare vallale ettepaneku ühendada valla vee- ja kanalisatsiooni teenuste osutajad üheks ettevõtteks. Toona lükkas vallavolikogu pakkumise tagasi. Vallavanem Jaanus Valk hindas ühinemise vallale küll vajalikuks, kuid pakkumise ülejõukäivaks. “Me ei saa kolm aastat arendada ainult vett, olukorras, kus valla laenukoormus on niigi suur ja oleks vaja tõsta allasutuste töötajate palkasid,” arvas vallavanem tookord.
Üks argumente oli ka see, et liitumine tooks ilmselt kaasa märgatava teenuste hinna­tõusu elanike jaoks ning hinnakujunduse väljumise valla kontrolli alt. Tookord vallavanem volikogu istungi järel ütleski, et mis mõtet on kullast torusid maa sisse panna, kui elanikud enam vett osta ei jaksa.
Valdade vee-ettevõtete liitmist nõudis keskkonnaministeerium tollal eeltingimusena, et saada Euroopa Liidu ISPA fondist raha Hiiumaa, Saaremaa ja Läänemaa vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimiseks.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411