Reede, aprill 5, 2013
 

Topeltrõõm igast tervest tallest

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Kuna mullu möllas perekond Vannaste lambakarjas Schmallenbergi viirus, on tänavu topeltrõõm igast tervest tallest.
Peaaegu kümme aastat lamba­kasvatusega tegelenud Kaire ja Tiit Vannase kuueliikmeline pere tunneb rõõmu lihtsatest asjadest, üks ilusamaid neist on lamba- ja kitsetallede sünd.
Kui ajakirjanik Vannaste lauta jõudis, tulid viis-kuus pisemat kitsetalle padinal läbi aiapulkade perenaisele vastu. Oh, seda kepsutamist ja heledat titehäält, millega pisikesed teda tervitasid! “Nii vahva on jälgida neid armsaid olevusi kasvamas,” õhkas Kaire südamest.
Samal ajal kui peremees Tiit heinakuuri all üht järjekordset aedikut kokku klopsis, hüplesid kitsetalled tal ümber jalgade. Lambatalled püsisid tagasihoidlikult aedikus emme­de juures. Eks nad on juba natuke suuremad ka – ei mahu aiapulkade vahelt enam läbi.
Pruunid imed
Tänavune üllatus on kolm täiesti pruuni lambatalle, kelle isa musta ja ema valge villaga. “Pruuni värvi lammas on üldiselt väga harvaesinev isegi pruuni isa ja ema puhul,” selgitas Kaire Vannas. “Üks pruun väike tüdruk on suuuur sõber ja paimaias ja kõik sellised ülisõbralikud lambad teevad mu tuju meeletult heaks,” rääkis Kaire.
Perenaine nentis, et teda kurvastab väga, kui talle või lambaga õnnetus juhtub, loom haigeks jääb või mingi elajas ta murrab: “Tean küll, et hädad käivad ikka mööda inimesi ja loomi, kuid sellega on päris raske harjuda.”
Kõige töömahukam aeg
Lisaks uue elu sündimise rõõmule on poegimiste periood lambapidajate jaoks ka kõige tihedam ja töömahukam aeg. Lammastel tuleb silma peal hoida nii päeval kui ka öösel, et vajadusel appi minna.
“Poegimine võibki kõige tihedamini minna nihu siis, kui tall on sees väärasendis, siis ta ei sünni mitte ise, vaid pean tingimata sekkuma,” ütles Vannas. “Veel on ohtlik ja lammas vajab abi, kui tall on emaüsas liiga suureks kasvanud.”
Selleks, et pererahvas kõige kiiremal poegimisajal öösiti natukenegi magada saaks, on lauta üles seatud kaamerad.
Praeguseks on suurem poegimismöll läbi. Paarkümmend lammast, kellel Schmallenbergi tõttu esimene tiinus aia taha läks, poegivad veel aprilli lõpul. “Lasin niiöelda kõhutunde järgi novembri lõpus uuesti jäära karja,” selgitas Kaire Vannas.
Kitsede hea aasta
Keskmiselt sünnib Vannaste lambakasvatustalus igal aastal 1,5 talle lamba kohta, mullu suisa 1,8 – see on Kaire Vannase sõnul ülihea tulemus. Tänavuseks numbriks jäi Schmallenbergi kahjustuse tõttu vaid 1,03 talle lamba kohta. Õnneks on hea aasta kitsedel – iga ema kohta 1,9 talle.
Sääskede levitatava viiruse tõttu kaotasid Vannased mullu vähemalt 27 lambatalle, kes olid sündides vigased või varases tiinusejärgus aborteerunud.
Kaire Vannas loodab, et need lambad, kes poegimishooajal viiruse läbi põdesid, järgmisel aastal enam ei haigestu. Päris kindel siiski olla ei saa, sest selle, suhteliselt uue haiguse kohta on teadmisi vähe ja kõigil loomadel ei pruugi tekkida immuunsust.
Käina valla Ristivälja talus on Vannased lambaid pidanud 2004. aastast. Kõigepealt soetati lauta kaks lammast, viis aastat hiljem lisandus loomaperre ka paar kitse ja siis varsti veel paar kitse… Praeguseks on lambaid koos tänavuste talledega u 320, kitsi koos talledega 30.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411