Reede, aprill 19, 2013
 

Reaalne oht: Narkootikumid jõuavad Hiiumaale

Meelemürkide kasutajate arv kasvab aasta-aastalt ka Hiiumaal.
Hiiumaa on olnud aastaid kõige turvalisem maakond ja saarel toimepandud kuritööd pole olnud nii rängad kui mujal. Suureks ohumärgiks on, et üks teolt tabatud diiler avaldas paarsada nime, kellele ta Hiiumaal keelatud narkoainet müüs.
Narkootikumide proovijad on peamiselt noored, selles nimekirjas leidub isegi kuuenda klassi õpilasi. Mullu tabas politsei ka kolm alaealist, kes olid tarbinud kanepit.
Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna piirkonna­vanem Avo Kail rääkis, et saarel enamlevinud meelemürgid on kanep, amfetamiin, nn korgi­jook ehk vägistamisdroog GHB, aga leitud on ka muid aineid.
Narkootikumide tarbimisega vahele jäänud noored ütlevad tavaliselt, et tahtsid lihtsalt proovida, oma tervisele nad veel ei mõtle.
Hiiumaa haigla peaarst Gennadi Aavik rääkis, et ka nende juurde on sattunud narkootikumide tarvitajaid. Neid on toonud politsei nii testimiseks kui abi osutamiseks. Samuti on narkootikumide tarbinuid haiglasse toonud lähedased. “Õnneks on niisugused pöördumised väga harvad,” ütles peaarst.
Sõltuvus kohe ei paista
Kail hoiatas, et klassis ja kaaslaste hulgas ei pruugigi need, kes meelemürke tarbivad, üldse esialgu silma paista, ei halva käitumise ega õppimisega. Narkootikumide tekitatud tervisekahjustused ilmnevad välimuses alles aastate järel.
Vahetult meelemürgi tarvitanu tunneb ära ebaloomuliku käitumise järgi. Sõltuvalt manustatud ainest muutub inimene agressiivseks või loiuks, tema silmapupillid on ebatavaliselt suured või väikesed ja ta käitub nagu joobes isik. Punased silmavalged, rahutus ja pidev janu võivad olla erinevate meelemürkide mõju tunnused. Kanepisuitsetaja tunneb ära imalalt magusa lõhna järgi, mis kuude kaupa riietelt, esemetelt ja nahalt ei kao. “Teatades kahtlusest teeme kohapeal kiirtesti,” ütles Kail.
Politseijuhi sõnul pole ka pere kehvemad võimalused ja halb kodune olukord igakord see, mis paneb käe meelemürkide järele haarama ning narkootikumidega katsetajaid leidub ka heal järjel peredes.
Koos saame noore päästa
Kail soovitas lapsevanematel olla tähelepanelik siis, kui noorel on tarvis rohkem tasku­raha ja ta ei põhjenda, milleks. Samuti on ohumärgiks asjade müümine. Näiteks kui teie laps ütleb, et laenas kalli arvuti või telefoni sõbrale, aga pikka aega see tagasi ei ilmu, tuleks uurida, kuhu see tegelikult sai.
Tähelepanelik tuleks olla ka siis kui lapse taskust leitakse väikeseid minigrip kilekotte, eriti veel pulbri või purujääkidega. “Tasub ka kontrollida, kuhu noor õhtul välja läheb ja kellega – igal juhul on parem kontrollida ja varem jaole saada, sest narkomaanist korralikku inimest saada on pea võimatu,” ütles Kail.
Ta kinnitas, et lapsevanem ei peaks kartma kahtluse korral ka politseisse pöörduda. “Pole vaja karta, et saate trahvi vaid uskuda, et ehk saame koos hoopis ühe noore inimese päästa,” soovitas Kail.
Neile, kes teatavad veidra käitumisega inimesest, tagab politsei anonüümsuse.
Ärge parem proovige
Kail kirjeldas šokeerivat fotot, millel 17aastane narkosõltlasest neiu, kes pärast kolme aastat narkootikumide tarvitamist nägi välja kui 70aastane.
Seepärast on tema sõnum noortele: “Parem ärge proovige, te ei muutu populaarsemaks, ainult sõbrad kaovad paari kuu pärast teie kõrvalt.”
See pole tema enda välja mõeldud fakt, vaid seda kinnitavad paljude narkomaanide hävitatud elud: tervis on rikutud, pere loomine riskiga seotud või võimatu, ka töölesaamine pole lihtne – tööandjad teevad taustakontrolli. Ka mõnda eriala ei saa minna õppima kui märge narkootikumide tarvitamisest on politsei väärtegude registris kirjas.
Parem ennetada
Kail rääkis, et narkootikumide avastamiseks politseinikud töötunde ei loe: “Näitame end juba sadamas, et kahtlased ained ei satuks saarele suurte pidude, näiteks jaanipäeva paiku.” Tulemuslikud on olnud politseioperatsioonid, kus narkokoertega käiakse koolides või sadamas järjest kõiki isikuid kontrollimas. Niisuguse lauskontrolli käigus avastatakse tihti ka muid kuritegusid, nagu joobes ja lubadeta juhte.
Hiiumaal tarvitatakse meelemürke põhiliselt suvel, kui saarel on palju võõrast rahvast. Samuti puutuvad Hiiumaa noored uimastitega kokku mandri ja Saaremaa koolides, aga ka sealsetel sõpradel külas käies. Hiiumaa koolides on ka varasemalt narkootikumide tarvitajaid avastatud, aga õnneks on paar viimast aastat meie koolid kontrollimise ajal n-ö puhtad olnud.
“Kontrollides uuesti noori, kes on kord vääratanud, selgub tihti, et nad on puhtad – see näitab, et tõhus kontroll annab tulemusi ja narkootikumide tarvitamine ei süvene,” kinnitas Kail.
Kail ütles, et ei saa praegu kindlalt öelda, et saarel oleks neid, kellel on igapäevane vajadus uue doosi järele. Samas võib vajadus meelemürgi järele mõnel inimesel tekkida vaid mõne proovimiskorraga. Nii alustatakse uudishimust lahjade meelemürkidega ja kiiresti tekib vajadus kangemate narkootikumide järele. Sealt omakorda pidev rahavajadus, et diilerilt uut doosi osta. “Sellest ringist enam välja ei saa – uue doosi saamiseks peab olema raha, aga muutunud psüühikaga inimene teeb raha saamiseks julmi tegusid,” ütles Kail.
Diilerid sõelal  
Hiiumaalt on politsei saanud kätte ka suures koguses narko­ained. Suureks koguseks loetakse sellist, millest saab narkodoosi vähemalt kümme inimest. “See pole suur kotitäis, vaid pisike pakk, sest üks doos võib olla alla ühe grammi,” selgitas Kail.
Nii väikeseid koguseid pole kerge leida, ent politseinikud õpivad pidevalt ja on juba praegu nutikamad kui meelemürkide omajad või tarbijad.
Avo Kail ütles, et Hiiumaa narkodiilerid on neile teada: “Nendega tegeletakse, aga mitte tormakalt – nad on niiöelda sõela peal,” ütles Kail. Peamine eesmärk on leida kohad, kust saadakse meelemürke, et likvideerida kuritegelik võrgustik ehk kett: “Kui kett on lukus, siis pole ka tarbijat.”

 

Sildid: ,

Kommentaarid: 2

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Timo Lige

    Kui kalgid, südametud, julmad, rumalad, rahaahned … peavad olema inimesed, kes müüvad teisele inimesele surma? Isegi, kui seda tehakse, et toita iseenda narkosõltuvuse vajadusi. Paradiisisaar on kahjuks mõndade jaoks muutunud narkoparadiisiks. Kahju noortest. Andku Jumal neile võimalusi oma valikute vigu veel parandada.

     
     
     
  • no jah

    Naera või pooleks :D :D

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411