Reede, aprill 12, 2013
 

Ilmavärk meil ja mujal sooja suve ei luba

Harda Roosna | Hiiu Leht
Jürikuu keskpaik on käes. Talve teod tehtud. Kuis kulgeb kevade?
Mina pole viimasel ajal enam ilmataadi tervist kradeerinud ja seetõttu täpseid pügalaid talve kohta anda ei saa. Ega tegelikult mingeid rekordeid nii miinus- kui plusspoolel seekord sündinudki. Omanäoline aga oli see talv ja kalendrikevade hakatus küll mitmes mõttes.
Kui ilusad koheva lumega jõulud mööda said, tuli peagi sulaaeg. Sündis selle talve esimene üllatus – südatalvisel ajal ajas Nuutri jõgi Kärdlas üle kallaste justnagu kevadel suurvee aegu.
Jaanuaris oli läbisegi kõike – nii külma, tuisku kui ka sula. Mida aeg edasi, seda sagedamini hakkasime kuulma suurtest lumesadudest üle terve Euroopa. Kord oli hangedes Saksamaa, kord koguni Inglismaa ja Balkanimaad. Poolast ja Valgevenest rääkimata.
Samal ajal kui Atlandi niisked õhumassid liikusid pidevalt üle Lääne-Euroopa läänest itta, siis Põhjamaad koos meiega haarati riivamisi. See tähendas muutlikke ja pilviseid ilmu. Siit selle veebruari omapära – päikese puudumine, ja mis eriti iseloomulik, veebruarist sai suur libedusekuu.
Edasi võtsid madalrõhkkonnad Kesk-Euroopast suuna kirdesse Valgevene ja Pihkva poole. Meile Eestisse ja Hiiumaale eriti tähendas see üpris ebameeldivat varianti. Sel puhul hakkasid meil puhuma püsivad põhja-kirdetuuled.
Kui 11. märtsil loodi ka uus kuu kirdetuule sisse, siis võisin juba ennustada, et võtame nüüd hoida seda külma ja kõledat, kuid samas päikeselist aega vähemalt terve kuu jooksul. Nõnda läkski.
Terve märts kujunes erakordselt päikeseliseks. Mõnikord päris pakaselised ööd jäid kauaks püsima. Kui need aga jõudsid otsapidi juba poolde aprilli, sai sellest haruldus.
Sirvisin oma vanu ilmaandmeid eelmise sajandi teise poole ja uue aastatuhande alguse kohta ega leidnudki teist sarnast. Sellelähedane oli aprilli algus 2003. aastal pärast tugevat talve. Samas peaaegu uskumatuna tunduv võrdlus: 2000. aasta 24. aprillil oli Hiiumaal 25 kraadi sooja!
Külmad kirdetuuled on hiidlastele tihtipeale tuska teinud. Ja seda päris praktilises mõttes. Väinamere veetaseme suur langus ulatus 19. märtsil kuni 87 sentimeetrini. Juba varem pidi lõpetama liiklemise Hiiumaa liinil Regula. Jätkas Muhumaa, hiljem ka Harilaid. Siis koguni mõlemad paaris. Kord tuli hiidlastel parvlaeval ööbidagi. Jäätee avamisest aga oldi loobutud just siis, kui jää paksust juurde võttis.
Mis värk edasi? Jalgupidi oma saare peal olles peame arvestama, et öiste külmade ja päevaste sulatamistega on talvised hanged jääkõvaks külmunud ja esimesed vihmad neid kiiresti süüa ei suuda. Seda nii maal kui merel. Siit järeldus – kevade areng võtab aega.
Uus noorkuu loodi 10. aprillil ilusa ilma sisse. Ehk on täna juba midagi tunda. Eriti ilusat suve kahjuks ennustada ei julge. Jaanipäeva paiku võib päris mõnus aeg olla. Juuli on kahtlane. August peaks siis puudujäänu tasa tegema.

VALTER VOOLE

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411