Reede, märts 22, 2013
 

Rohuküla arhitektuuripärlid raamatus

Märtsi keskel esitlesid kunstiajaloolane Monika Eensalu ja arhitektuuriajaloolane Oliver Orro trükivärsket raamatut “Rohuküla. Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud arhitektuuripärlid”.
Monika Eensalu, kes sageli oma Tallinna kodu ja Hiiumaa suvekodu vahet sõidab, rääkis, et vähesed teavad, kus need pärlid, ohvitseride kasiino, elektrijaam ja veehoidla asuvad. Nüüd on see ajahamba poolt kahjustatud varandus kahe kaane vahele jäädvustatud ja lugeja saab ka kohale minemata ülevaate, kui suurelt Peeter Suur
Rohuküla sõjasadama rajamise ette võttis.
Ambitsioonikas ettevõtmine
Raamatu sissejuhatuses on kirjas, et Rohuküla – muidu nii vaikne rannaküla Haapsalu lähistel, mida külastas 20. sajandi alguses vaid Hiiumaa postilaev Progress ja kohalikud kaluripaadid, kujundati esimese maailmasõja tuleku mürinas ainukeseks Läänemaa mandri süvaveesadamaks ja keiserliku Balti laevastiku baasiks.
“Peeter Suure merekindluse ja selle eelpositsiooni suurima sõjasadama rajamine Rohukülla oli keiserliku Venemaa viimane ambitsioonikas ettevõtmine.
Tsaaririigi kiire lõpp pani punkti ka uhkele sõjasadamale. Kõik tolleaegsed
rajatised, mis tänapäeval
Rohukülas näha on, on riismed kahe ilmasõja purustustest,
marodöörlusest, NSVL baasi rajamisest ja peaaegu sada aastat väldanud sadama
renoveerimistöödest.
Võib-olla ei olekski põhjust Rohuküla kaugest hiilgusest enam rääkida, piisaks põgusast meelespidamisest sõjaajaloo annaalides, kui sadamas ei oleks tänapäevani säilinud rajatisi, mida võib julgelt pidada silmapaistvateks arhitektuurimälestisteks. Ohvitseride kasiino imperialistlikult lopsakas, ennenägematult pompöösne tsaariaegne kasiinohoone Eestis. Elektrijaam, mis maaliliselt praamile minejatele üle kõrkjastiku terendab ja veehoidla, üks tundmatu hall betoonkast tee ääres, kuid seda ainult näiliselt,” kirjutavad raamatu autorid.
Sõjasadam rajati aastatel 1915–1917, mil Tsaari-Venemaa valmistus esimeseks maailmasõjaks ja kuulus Peeter Suure merekindluse terviksüsteemi. Sadam purustati taganevate vene vägede poolt aastal 1917 ja selle hiilgus unustati pikaks ajaks.
Unikaalsed leiud
Materjale raamatu jaoks said autorid Hiiumaa ja Läänemaa muuseumist ja meremuuseumist, rahvusarhiivist ja Tartu ajalooarhiivist, aga ka Haapsalu linnaarengu ja muinsuskaitse peaspetsialistilt Tõnis Padult.
Muuseas, Tartus Eesti ajalooarhiivist Rohuküla sõjasadamat puudutavat infot otsides avastas Tallinna kultuuriväärtuste ameti peaspetsialist Oliver Orro 2011. aastal juhuslikult Lennusadama vesilennukite angaaride originaaljoonised, mida oli otsitud juba 50 aastat.
Nii angaarid kui Rohuküla sõjasadama ehitanud Taani firma Christiani & Nielseni arhiiv hävis 1943. aastal tulekahjus. Seepärast oli üllatus suur, kui need leiti. Koos nendega tuli arhiivist välja ka Rohuküla sadama veehoidla projekt.
80leheküljelist raamatut saab osta arhitektuurimuuseumist ja see tuleb müüki ka raamatupoodidesse.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411