Reede, märts 22, 2013
 

Mida teha, kui pingekvaliteet ei rahulda

Viimastel päevadel on palju tähelepanu saanud pingekvaliteedi probleem.
Kui aastas kogeb rikkeliste ja vananenud liinide tõttu elektri­katkestusi veel sadu tuhandeid kliente, siis pinge­kvaliteedi probleemiga oleme juba niiöelda lõpusirgel – kindlakstehtult ei vasta pinge nõuetele ligikaudu 4500 majapidamises.
Kui 2008. aastal tegime pinge­probleemide tuvastamiseks oma klientide seas küsitluse ja kaardistasime “laia pildi”, siis viimastel aastatel on igal aastal juurde tulnud umbes 150 juhtumit, mil tuvastame nõuetele mittevastava pinge. Seega ei ole probleem numbrites mastaapne, kuid mõistame, et iga klient, kel kehv pingekvaliteet igapäevast elu häirib, soovib olukorrale lahendust.
Mis on kehva
pinge põhjus?
Pingekvaliteedi probleem esineb peamiselt elektriliinidel, mis on ehitatud enne 1980. aastat. Kuna tol ajal kasutati elektrit majapidamistes eelkõige valgustuseks, toodi elekter kohale pikkade madalpingeliinide kaudu, mille lõpus võis pinge olla juba üsna madal. Tänapäeval kasutatakse aga oluliselt rohkem elektriseadmeid ja need on pingekvaliteedi osas tundlikumad – tarbimisharjumused on muutunud. Elektrivõrk on siiski ehitatud ehitusaegsete normide ja toonase tarbimise iseloomu järgi ning seda üleöö korraga uuendada pole võimalik.
Kuidas pingekvaliteedi
probleem väljendub?
Ebakvaliteetne pinge väljendub näiteks selles, et pirnid ei põle täie võimsusega või kodumasinaid saab sisse lüli­tada ainult kordamööda. Probleemid võivad ilmneda ka siis, kui mõni naaber lülitab sisse suurt võimsust nõudva seadme.
Kuidas Elektrilevi pingekvaliteedi probleeme kindlaks teeb?
Probleemi tuvastamine käib enamasti iga kliendi kaupa. Mõõtmise tegemise eelduseks on see, et klient tajub häireid pingekvaliteedis ja selle teadasaamiseks oleme teinud “kahtlusaluste” majapidamise seas küsitluse. Kuna meie võrku lisandub aga igal aastal ka endisi suvilakooperatiivide või aiandusühistute elektrivõrkusid, siis mõistagi on ka potentsiaalselt pingeprobleemsete majapidamiste arv muutuv suurus.
Pingeprobleem = 80%
soodustust võrgutasult
Soodustuse andmist ei reguleeri seadus ega konkurentsiameti metoodika, kuid oleme võrgu­lepingu tüüptingimustega klientidele lubanud, et nõuetele mittevastava pinge korral vähendame 50 protsendi võrra võrgutasusid. Tegelikkuses vähendame tasusid 80 protsenti, kuna mõistame, et ebakvaliteetne pinge võib elutegevust oluliselt häirida ja klient ei saa nõuetekohasele kvaliteedile vastavat teenust. Seega – kõikidel klientidel, kel oleme tuvastanud pingeprobleemi, on õigus saada seejärel võrgutasudelt 80 protsenti hinna­alandust.
Sellekohase teavituse saab klient koos pingekvaliteedi
tuvastamise otsusega ja tasude vähendamine toimub seejärel automaatselt. Erandlikud meedias käsitletud juhtumid, kus selle põhimõtte vastu on eksitud, on sisemise töökorralduse vead, mille vältimiseks oleme ette võtnud samme. Kindlasti palume klientidel, kellele mingil põhjusel ei ole pingeprobleemi tuvastamise järel soodustust rakendatud, meiega ühendust võtta.
Millal pingeprobleemid
minevikku jäävad?
Aus vastus sellele on, et seda pole võimalik öelda. Saame kinnitada, et valdavas osas on potentsiaalselt pingeprobleemsetel majapidamistel liinid korda saanud ja oleme selle probleemiga jõudsalt tegelenud. Aastatel 2008–2012 oleme saanud pinge­kvaliteeti parandada ligi 4900 kliendil, investeerides selleks vajalikku võrguehitusse ligi 50 miljonit eurot. Liinide kordategemise järjekorra valikul oleme arvestanud, milline on mõjutatud majapidamiste arv, samuti seda, kas tegemist on näiteks suvilatega, mis aastas mõne kuu elektrit vajavad või suurema tarbimismahuga piirkonnaga, kus ebakvaliteetne elektrivarustus võib oluliselt rohkem probleeme valmistada ja elukvaliteeti vähendada. Nüüd oleme jõudnud aga “hõredalt asustatud” liini­deni, kus suuri summasid tuleb investeerida väheste majade olukorra parandamiseks. Nii oleme arvestanud, et kui korda teha täna teadaoleva probleemiga 4500 kliendile pinge, kulub selleks 100 miljonit eurot. Umbes sama summat võimaldavad tänase suurusega võrgutasud rikete vähendamiseks suunatud töökindlusinvesteeringuteks kolme aasta jooksul, mis tähendaks paranevat elektrikvaliteeti ligi 60 000 kliendile. Teisipidi öeldes – kui me kolm aastat ei investeeriks katkestuste vähendamiseks, siis saaksime tänased pingeprobleemid 4500 kliendile lahendatud. Sellised on meie ees seisvad valikud, mis viib selleni, et nii mõnedki kliendid peavad veel paraku aastaid leppima kordatehtud liinide asemel vähendatud tasuga.
Mida peaks tegema klient, kes tunnetab pingekvaliteedi häireid?
Pingekvaliteedi probleemist teatamiseks tuleks esitada Elektri­levile vabas vormis avaldus kas e-postiga aadressile
info@elektrilevi.ee, Eesti Energia teenindusbüroos või helistades klienditelefonile 1545. Pöördumises palume võimalikult täpselt kirjeldada, mis ajast, kuidas ja kus pingekvaliteedi probleem väljendub.
Anname pöördumisele vastuse hiljemalt 10 päeva jooksul. Vajadusel lepime kokku mõõtmised, et pinge kvaliteeti kontrollida ja teavitame Teie mõõtmiste tulemustest. Kui tuvastame nõuetele mittevastava pinge, vähendame Teil võrgutasusid 80 protsenti ja anname sellest otsusest ka teada. Lisainfot, kuidas käituda pingekvaliteedi häirete korral, saab lugeda meie veebilehelt.
Mida teha kodumasinate rikete korral?
Kui meie võrguhäirete tõttu on kahjustunud Teie kodumasi­naid või muud elektroonikaseadmeid, andke meile alati sellest võimalikult ruttu teada, kuna näiteks aastatetaguseid juhtumeid ei ole meil võimalik tagasiulatuvalt lahendada. Kahjunõude avalduse vormi leiate meie veebilehelt või teenindusbüroost. Kontrollime seadme kahjustumise ajal meie võrgus toimunud sündmusi ning kui kahjustused on põhjustatud meie võrgust, hüvitame kahjud vastavalt korrale, mis on toodud kodulehel. Möödunud aastal esitati meile ligi 900 kahjunõuet, millest hüvitamisele kuulusid pooled. Võrguhäiretest tingitud kahjusid on võimalik ennetada, rakendades selleks vastavaid kaitsemeetmeid.

JAANUS TIISVEND
Elektrilevi varahalduse valdkonna juht

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411