Neljapäev, märts 28, 2013
 

Lambakasvataja peab hunte tõrjuma

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Lambakasvataja ainult jahimeestele loota ei saa, sest hundilgi on koht looduses. Hundi­kahjudest päästavad riigi toetusega rajatud elektrikarjused ja võrkaiad või soetatud koerad, aga ka ametisse palgatud karjapoisid.
Märtsi keskpaigas kogunesid lambakasvatajad, jahimehed ja loodushuvilised Kassari puhkekeskusesse, et leida lahendusi kiskjakahjustuste enne­tamiseks. Jututeemadeks olid huntide ja ilveste kahjud eelkõige lambakasvatusele, nende kompenseerimine ja tõrjemeetodite efektiivsus.
Kiskjakahjud kasvavad
Keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil tõdes, et aasta 2013 loom, hunt, on vastuoluline liik, kes pälvib ühtede austuse ja teiste, eelkõige nende inimeste, kelle kari- ja koduloomi hunt tapab või kahjustab, vihkamise. “Hunti on vaja kaitsta ja samas ka ohjas hoida,” ütles Männil.
Tema hinnangul võiks kogu Eestis olla umbes 15 kutsikatega hundikarja, kuid tugevat hundipopulatsiooni on mõtet hoida siiski Mandri-Eestis, mitte saartel.
Üldse murdsid hundid eelmisel aastal Eestis peetavast 93 000 lambast 734, st alla ühe protsendi.
Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi ütles, et saartel kasvab hundikahjude suurus kiiresti. Nii läks 2011. aastal Hiiumaal kiskjate saagiks viis lammast, mullu juba 46, neist vaid üksikud ilveste murtud.
Emmaste valla Harju küla Jürna talu perenaine Anneli Nigu rääkis, et tema karjast murdsid hundid mullu 13 lammast. Lisaks vigastatud loomad, kelle ravimine oli kulukas ja kes sellest hoolimata enam ei kosu. “Vigastada saanud loomad näevad välja nagu luu ja nahk, mõttekam oleks olnud teha hädatapp, sest neist ei saa enam ei liha- ega põhikarja looma,” nentis Nigu.
Päästavad aed ja koer
Eesti maaviljeluse instituudi teaduri Teet Otstaveli sõnul sõltub hundikahjustuste arv kariloomade populatsioonist, geograafilistest tingimustest, hundi saakloomadest, ilmaoludest, talunikest, põllumajanduspoliitikast ja kümnetest muudest teguritest.
Otstavel rääkis, et koos huntidega elamiseks peavad lambakasvatajad tõrjemeetodeid tõhustama ning talunikele oleks vaja koolitust, mis põhineks rahvusvahelisel teaduslikul koostööl. “Nii Rootsis kui Soomes tegeldakse samalaadsete küsimustega ja kõigil kolmel maal on kogemusi suurkiskjate kahjustuste vähendamiseks,” selgitas ta.
Männil soovitas kariloomade kaitseks huntide eest paigaldada kogu karjamaa ümber elektrikarjused või võrkaiad. Elektrikarjus peaks olema vähemalt viie traadiga, alumine traat mitte kõrgemal kui 20 cm. Aia kõrgus peaks olema minimaalselt 110 cm.
“Kust võtab lambakasvataja selle raha, millega ehitada kilomeetrite kaupa hundikindlat aeda?” küsis Nigu vastu. Ta leidis, et kuigi aed oleks investeering aastateks, oleks siis juba lihtsam ja kindlam palgata karjapoiss.
Nigu, kes karjatab oma 40 lammast rendimaal, ütles, et temal ei ole mõtet hundikindlat aeda võõrale maale ehitada ja seni kui hundiprobleem ei lahene, jätab ta karjast alles ehk kümmekond lammast, keda saab kodu lähedal pidada. “Mul pole mõtet lambakasvatusega jätkata, sest tulu ei tule enam ei lähemas ega kaugemas tulevikus,” nentis ta kahetsedes.
Ka lambakasvataja Omar Jõpiselg leidis, et hobilambakasvatajal pole mõtet nii suuri investeeringuid teha.
Kassari talunik Koit Tikk avaldas muret, et liigne tarastamine piirab ka teiste ulukite liikumist.
Tuleb toetusi küsida
Otstavel ütles, et ennetusmeetodid ei ole nii kallid, kui nende eest osatakse küsida kompensatsiooni ja kui talunikud on piisavalt koolitatud, et neid õigesti kasutada. Nii hüvitatakse ennetuskulutused 50 protsendi ulatuses, kuid ühele isikule makstav summa ei või ületada 3200 eurot majandusaasta kohta.
Ta pakkus välja, et lisaks hundikindlale aiale oleks abi ka Eestis veel vähe levinud valvekoertest, keda peetakse koos lammastega.
Tammela külas lambaid kasvatav Urve Smill rääkis, et kuigi ta on lammaste kaitseks ehitanud kuus kilomeetrit võrkaeda ja karjas on ka kaks spetsiaalset valvekoera, murdis hunt lamba, kellel oli kaks talle. “Kuna talled olid nii pisikesed ja piima enam ei saanud, siis surid ka need,” ütles ta. Kaheaastase lamba eest sai ta kahjutasu vaid 36 eurot.
Talvi selgitas, et kahjude kompenseerimisel peab olema ka omavastutus, mille summa lahutatakse kompensatsioonisummast, 64–128 eurot aastas. “Muidu võib ükskõik, milliste kahjude hüvitamisest saada äriprojekt,” väitis ta.
Samas tõdes Tõnu Talvi, et praegune kord on jäik ja küllaltki ebaõiglane ega arvesta juhtumeid, kui aastas hukkub kiskjate läbi vaid üks–kaks looma. Sel juhul on kompensatsioon pärast omavastuste lahutamist tõepoolest väga väike.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411