Teisipäev, märts 5, 2013
 

Kompuutertomograafi tööst

Korduvalt on meilt küsitud, mis aparaat see kompuutertomograaf (KT) on ja mida sellega uurida saab ning kas KT uuring on patsiendile väga kahjulik. Küsitud on sedagi, kas aparaat juba töötab ja kas me ikka saame sellega hakkama.
Tomograaf töötab ja töötab hästi. Kuni tänaseni oleme KT diagnostika abil aidanud 203 inimest. Valdavale enamusele neist oli vaja teha plaanilisi uuringuid. Neid sai säästetud terve päeva kestvast sõidust mandrile vaid pool tundi kestva uuringu pärast.
Kuid oleme teinud ka kiire­loomulisi uuringuid, peamiselt koljutraumadega ja insuldikahtlusega haigetele. Insuldi ravitulemusi mõjutab kõige rohkem haigete õigeaegne jõudmine haiglasse.
Kui haiguse algusest raviga alustamise hetkeni on möödunud 4,5 tundi, (selle aja jooksul peab toimuma transport ja diagnoosimine!), on ajurakkude kahjustus juba suur ja ajuarterit ummistanud trombi lahustava ravimi manustamine ohtlikum kui manustamata jätmine. Tänu patsientide õigeaegsele jõudmisele haiglasse ja diagnoosi kiirele kinnitamisele, mahtusime osadel juhtudel ajakriteeriumisse. Kuid KT uuringute ja telemeditsiinilise konsultatsiooni alusel nendel patsientidel trombi lahustamise vajadust ei olnud.
Vaatamata skeptikute arvamusele, et me ei saa olemasoleva personaliga hakkama, on tegelikkus tõestanud vastupidist. Meie radioloogiaõed on läbinud vajaliku väljaõppe ja käsitlevad keerulist aparatuuri edukalt. Arsti, kes hindaks uuringu käigus tehtud ülesvõtteid ja nende alusel teeks otsuse, meil tõesti ei ole, aga polegi vaja. Meie tehtud uuringuid hindavad Ida-Tallinna Keskhaigla radioloogid, kelle otsus jõuab arvutisüsteemi kaudu meile, uuritava patsiendi haiguslukku. Nii nagu röntgeniuuringu pildid suunatakse Tartus asuvasse pildipanka, jõuavad sinna ka kompuutertomograafi uuringutulemused. Edaspidi saavad neid vaadata-hinnata vastavat õigust omavad spetsialistid olenemata nende asukohast.
Teeme KT uuringuid vajadusel ööpäevaringselt ning Hiiumaal teostatud kompuutertomograafi uuring on kiire ja kvaliteetne.
Kompuutertomograaf on sisuliselt ammutuntud röntgeniaparaat, muidugi oluliselt edasi arendatud ja ühendatud võimsa arvutiga. Protseduuri ajal lamab patsient raamil, mis liigub läbi suures metallrõngas oleva ava. Metallrõngas asub röntgentoru, mis kiiresti pöörleb ümber patsiendi. Kogu tegevust juhib arvuti, millesse eelnevalt sisestatakse informatsioon uuringu kohta: patsiendi andmed, mis piirkonda uuritakse ja millist uuringut teostatakse. Röntgenikiirtele omaselt on KT uuringuks eelistatud tihedamad koed, näiteks luud. Need on kiirtele läbimiseks suurema takistusega ja seetõttu uuringu käigus paremini eristatavad. Veresoonestiku uurimiseks süstitakse patsiendi veeni röntgenkiirte jaoks suure takistusega kontrastainet. Tulemuseks on hästi nähtav  kontrastainega täitunud soonestik.
Meie tomograaf kuulub 16realiste kompuuter­tomograafide gruppi, olles nende hulgas tehniliselt üks täiuslikumaid. Nimetus tuleneb sellest, et pöörleva röntgentoruga uuritakse korraga 16 riba, millest iga laius on 0,5 mm. Riba laius näitab, kui suured on teineteisest eristatavad kudede mõõtmed ehk uuringu täpsust. Seega on võimalik avastada patsiendi kehas juba poole millimeetri suuruseid muutusi! Kokkuvõttes saab öelda, et meil teostatavate uuringute jaoks on kompuutertomograaf väga hea kvaliteediga.
Kui kahjulik on kompuutertomograafi uuring? Kusagil olevat kirjutatud, et kiiritusdoos on 500 korda suurem kui hariliku röntgen­uuringu puhul ja parem on haigeid uurida magnetresonantstomograafiga (MRT). Esitasin selle küsimuse kahe suurhaigla röntgenispetsialistidele. Nad olid hämmelduses.
Esiteks sõltub kiiritusdoos uuritava pinna suurusest ja uuringumeetodist, nt kas on vajadust korrata uuringut kontrastainega. Samuti sõltub see aparaadi tehnilistest omadustest. Kaasaegsetel kompuutertomograafidel on kiiritusdoos oluliselt väiksem kui vanema põlvkonna seadmetel.
Vaieldamatult on KT uuringu kiiritusdoos kümnetes kordades suurem kui lihtsalt röntgenpilti tehes. Seega püütakse näiteks käeluumurru puhul piirduda röntgenpildiga. Kuid keeru­lisema patoloogia korral võib röntgenipildiga saadav tulemus olla mittepiisav ning näiteks koljuluude murru kahtlusel on eelistatud KT uuring.
Niisiis tehakse KT uuringut ainult vastavate näidustuste korral ja selle asendamine MRT-ga ei ole alati võimalik. Ka viimasel on omad vastunäidustused (seda uuringut ei tohi teha südamestimulaatoriga ja metallproteesidega haigetele). Luude patoloogia puhul on KT uuring informatiivsem, kuid pehmete kudede uuringuteks on MRT uuring tõesti parem.
Muidugi on iga kiiritus kahjulik ja seda püütakse
minimaliseerida. Kui on vaja kiiritada tervet keha, siis on kiirgusdoos suurem, kui mõne kitsa ala uuringu puhul. Kui on vaja lisaks teostatud uuringule seda korrata kontrastainega, siis kiirgusdoos kahekordistub.
Ühekordse uuringudoosi esiletoomine on sügavalt teoreetiline, praktiliselt ei tohiks see jätta jälge inimese tervisele. Elab ju inimene kogu aeg mõjutatuna kiirgusest – kiirguse looduslik foon – ja kiirgusdoosi mõju arvestatakse ajaühiku peale. Näiteks kui palju kiirgust on patsient aasta jooksul saanud. On ju organismil ka kompenseerimise ehk taastumise võime ajas. Kui inimene läbib elu jooksul üks või kaks KT uuringut, ei peaks see üldse mõjuma tema tervisele. Võtame loogi­liselt: ühtegi meetodit ei lubataks juurutada, kui see oleks inimesele kahjulikum kui eeldatav positiivne tulem. Näiteks on KT väga levinud ka Jaapanis, kus meie teada on elanikkond eriti tundeline kiirguse küsimuses.
Nüüd võivad ka hiidlased enamuse KT uuringutest teha kodusaarel. Kui teil on saatekiri, tuleb ennast KT uuringule registreerida haigla röntgeniosakonnas tel 462 2791. Juhul, kui teid on mingil põhjusel suunatud KT uuringuks mujale ja te soovite vältida kaugele sõitmist, võite küsida nõu meie röntgeniosakonna töötajalt eespool antud telefoninumbril.
Paraku on teatud uuringu­liigid, mida meie ei tee ning mille tarvis tulebki sõita suuremasse haiglasse. Ei või aga unustada, et KT aitab ainult diagnoosida patoloogiat, mitte ravida. Selle seadme olemasolust üksi sageli ei piisa ravitulemuste parandamiseks.
Seega tuleb meeles pidada, et insuldile viitavate, ka suhteliselt nn kergete sümptomite puhul, nagu kõnetakistus, käe nõrkus või tuimus, peab koheselt pöörduma meedikute poole. Ainult siis saame teid aidata.

GENNADI AAVIK
Hiiumaa haigla peaarst

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411