Teisipäev, märts 5, 2013
 

Hiiumaa muuseum Hiiumaale

Veebruarist Hiiumaa muuseumi direktori kohusetäitja Margarita Sokolova tutvustas oma tegevuskava, mida minister usaldas teda ellu viima.
“Minu ülesanne on muuseum korras hoida ja puhuda sellele elu sisse, slõuganina võiks selle sõnastada Hiiumaa muuseum Hiiumaale,” rääkis Sokolova. “Mõte on selles, et kogukond saaks kaasa rääkida Hiiumaa muuseumi arengutes, juriidilises mõttes võiks selle võimaluse anda sihtasutus.”
Sihtasutusel enam võimalusi
Sokolova rõhutas, et Hiiumaa muuseumil ei ole praegu nõukogu, vaid nõuandev kogu, millel on ainult nõuandev roll, sihtasutusel aga nõukogu, mis otsustab asju. Juriidiliselt ei pea nõuandva kogu seisukohta arvesse võtma, aga praktiliselt tuleb asjade puhul, kus tegemist kultuuri ja rahvaga, nõuandvalt kogult esimesena nõu küsida.
Üks põhjusi, miks muuseumi sihtasutuse poole lükatakse, on ka see, et käimasolevate reformidega muudetakse praegu kõik kultuuriasutused väga kiires tempos sihtasutusteks. Sokolova nentis, et ministeeriumi poolelt vaadates tundus see muudatus kõige valusam just muuseumite jaoks.
Sokolova väitis, et algatus muuseumi muutmiseks sihtasutuseks tuli Hiiu maavanema poolt.
Maavanem Riho Rahuoja täpsustas, et initsiatiiv muudatusteks tuli ikkagi ministeeriumi poolt, kuid ka tema peab sihtasutuse varianti riigiasutusest paremaks: “Osalen ise kolme sihtasutuse töös ja näen, et selline juriidiline vorm ja kohapealne huvi loovad uusi võimalusi arenguteks.”
Sokolova:  Mind ei saadetud
“Mind ei saadetud siia ja ma ei ole kellegi käsilane,” hajutas kahtlusi Sokolova, kes on kohusetäitjaks määratud 31. augustini. “Tulin Hiiumaale täiesti oma vabast tahtest ning nägin selleks palju vaeva.”
Sokolova osaleb riigikantselei juhtimistalentide programmis ning osutus mullu kevadel üheks seitsmest talendist, kes valiti välja 170 kandideerinu osalema 18kuulises programmis, mille käigus töötavad  paar kuud igas ministeeriumis kuni kõigile on n-ö ring peale tehtud. Lõpptulemusena peaks neist tulevikus saama avaliku
sektori tippjuhid.
Sokolova valis välja kultuuriministeerium ja just seal kuulis ta ühel kantsleri kokkukutsutud koosolekul, et Hiiumaa muuseum jääb direktorita. Ka maavanem oli pöördunud ministeeriumi poole sama murega, ning Sokolova, kel varasemast sidemed Hiiumaaga ning soov saarele elama ja tööle tulla, pakkus end ametisse. “Läksin nõuniku juurde ja ütlesin, et kui teil on probleem, siis ma üritan endast parima anda, sest Hiiumaa on mul südames,” selgitas Sokolova.
Ta koostas aastaks kolmeosalise tegevuskava, riskide analüüsi ja pärast arutelu otsustas minister Rein Lang, et ta võib proovida.
Tulevikuväljavaated
Sokolova hinnangul on tegevuskava kõige olulisem osa muuseumi juriidiline staatus, teiseks muuseumi arengud, kolmas osa on seotud muuseumi kultuuri- ja haridusprogrammidega. Märtsikuus peaks valmima järgmine tegevuskava, mis kirjeldab, mis muuseumist edasi saab.
Sokolova selgitas, et muuseumi sihtasutuseks muutmine ei ole veel otsus, vaid võimalus, mida hakatakse kogukonnas arutama. Arutelu kestab märtsist augustini. Läbi rääkida tuleb kõigepealt muuseumi nõuandva koguga, seejärel Hiiumaa omavalitsustega, milline on nende suutlikkus sihtasutust pidada.
Hiiu Lehele on teada, et saare omavalitsusjuhid kahtlevad praegu, kas riigil jätkub huvi muuseumi rahastada ka pärast seda, kui sellest saab sihtasutus.
“Tegelikult seda ohtu, et muuseum jäetakse unarusse või võetakse riigi raha ära, ei ole kunagi olnud,” kinnitas Sokolova. Ta tunnistas, et muuseumi tööle tulles tekkis temalgi sama kõhklus ja nii palus ta ministeeriumil saata vastavasisulise kinnituskirja.
Reedel laekunud kirjas seisab, et ministeerium toetab asutatava sihtasutuse tegevust riigieelarvest eraldatava toetuse kaudu “lähtudes igaaastase riigieelarve võimalustest, arvestades seejuures võimalusel 2013. aastal kokkulepitud toetussummat 115 211 eurot aastas”.
Ministeerium nimetab kirjas riigi toetuse garantiiks muuseumikogu, mis jääb riigi omandisse ning antakse sihtasutusele halduslepinguga kasutamiseks. Hiiumaa muuseumi kogu on suur, sisaldades ligi 30 000 museaali, millest u 25 000 on arvele võetud.
Praegu halduslepingut veel sõlmida ei saa, sest see eeldab uue muuseumiseaduse jõustumist, aga see on alles riigikogus menetlemisel.
Sokolova lisas, et ka toetuse täpset suurust ei saa fikseerida, kuna see sõltub riigieelarve mahust. Samas võimaldab sihtasutuse vorm toetusi juurde küsida või otsida juurde alternatiivseid teenimisvõimalusi, mis riigiasutuse puhul on väga piiratud.
Töötajad ja hooned
Tegevuskava teine plokk on seotud muuseumi arendustega. See hõlmab nii töötajate arendamist, nende motivatsiooni tõstmist ja võimalikke ümberkorraldusi kui ka muuseumihoonete investeeringuvajadusi.
Direktori kohusetäitja rääkis, et püüab toimuvat koordineerida ja tekitada heas mõttes rutiini, aga teeb ka muutusi, näiteks infovahetuses, mis seni oli tema hinnangul läbipaistmatu. “Praegu liigub info nii, et kõik on juhtimistasandil kõikidest asjadest teadlikud, näiteks kui tuleb mõni otsus, siis see on teada kõigile,” rääkis Sokolova. “Seda on vaja, et ei tekiks hierarhilisi tasandeid, vaid me kõik saame toimuvas kaasa rääkida täpselt nii palju kui tahame.”
Samas tõdes ta, et aega võtab mõtlemise muutmine ja mõistmine, et aeg on edasi läinud ja nüüd on vaja uut, meeskonnapõhist töötamist ja juhtimist: “Hierahiapõhise juhtimise korral võib piitsa ja präänikuga küll tulemuse saavutada, aga palju parem on kui kõigil töötajail on ühine eesmärk.”
Hoonete investeeringuvajadus peaks olema kaardistatud hiljemalt augusti lõpuks ja siis saab sellest rääkida. Selleks aga, et kasutada CO2 kvoodiraha muuseumi Pika maja energiakulu vähendamiseks, sõlmivad lähiajal koostöökokkuleppe ministeerium ja riigi kinnisvara aktsiaselts. Nende tööde täpne ajakava selgub juba sel nädalal, aga esialgsete plaanide järgi peaks 1. märtsiks valmis olema ehitusprojekt, tööd algama 1. juulil ja remont peaks tehtud saama 1. oktoobriks.
Koguteos ja juubelid
Tegevuskava kolmas plokk on seotud muuseumi sisulise tööga. Sokolova selgitas, et kuna peavarahoidja Helgi Põllo pühendab sel aastal suure osa tööajast koguteose Hiiumaa toimetamisele, peavad ülejäänud töötajad organiseerimistöö enda kanda võtma. “Võib olla peame mõne projekti ka mõneks ajaks kõrvale ootama panema, kuna koguteos Hiiumaa on muutunud prioriteediks ka siin majas,” ütles muuseumijuht.
Tänavu on palju tööd ka juubelitega: Hiiumaa muuseumil täitub 45 aastat riigi­asutusena, Pikal majal 15. tegevusaasta, Kärdla linnal on 75. aastapäev, on Rudolf Tobiase 140. sünniaastapäev ja Tobiase majamuuseumi 40. aastapäev ning kõige tipuks möödub 31. detsembril 200 aastat vanaparuni Robert Eginhard von Ungern Sternbergi sünnist.
Kuna muuseumil pole suutlikkust kõiki neid tähtpäevi üksi läbi viia, püütakse selleks leida uusi koostööpartnereid. Muuseumi poolt tuleks siis vajalikud teadmised. Sokolova ütles, et suurim uuendus selles plokis ongi koostegemine.
Üks mõte on tõsta ka muuseumi pedagoogilist võimekust. Sokolova ütles, et tahaks saada muuseumi­tunnid koolide õppeprogrammidesse. “Paremini teab seda teemat muidugi Helgi Põllo,  aga omalt poolt püüan aidata kaasa organisatoorses osas, tuua uusi võimalusi ja koostööpartnereid – loodetavasti midagi sellist, mida siin seni polnud.”
Margarita Sokolova ütles, et tal on palve Hiiumaa kogukonnale, et kui on küsimusi või soovi midagi teada saada, on küsijad oodatud: “Mina annan siis endast parima, et leida vastus sellele küsimusele ja see on parem kui ise mõelda ja oletada. Olen selleks valmis ja ootan, räägime, arutame läbi. Kui tekib küsimus, siis tuleb küsida, kui vaja, tuleb ministeerium lauda võtta ja küsida ministeeriumilt. Minu roll on nüüd vahetunud – ma ei ole ministeeriumi ametiisik, minu leping seal on peatatud, olen nüüd teises rollis ja olen selle rolli oma sisetunde järgi omaks võtnud. Tulebki pärida, tuleb küsida, tulebki saada see kinnituskiri. Kui vaja, tuleb arutada ja täpselt niikaua kui vaja, sest aega on meil täpselt niipalju kui vaja.”

Loe lisaks
intervjuud lk 2.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411