Reede, märts 8, 2013
 

ESK 20 – kuidas edasi?

MTÜ Eesti Saarte Kogu (ESK) on Eesti saarte endiste ja praeguste kogukondade vabatahtlik ühendus, mis asutati 5. detsembril 1992 Muhus. ESK liikmeteks on püsiasustusega saarte kogukonnad kuuest maakonnast, keda on siiani esindanud nii füüsilised isikud kui mittetulunduslikud ühingud, aga ka omavalitsused ja nende liidud.
ESK ei tegele eraldi iga saarega, vaid püüab kaardistada saarelise asendiga seonduvad ühisprobleemid kuues maakonnas ning leida nendele lahendused koostöös riigikogu ja valitsusorganisatsioonidega, aga ka teiste Euroopa Liidu riikide saarte sarnaste organisatsioonidega olles EL saarte ühenduse ESIN liige.
Kokkuvõtteid mullu detsembris Muhus peetud konverentsil. Tõdeti, et 20 tegevusaasta jooksul on saarte kogul rida saavutusi, millest teen lühikokkuvõtte.
ESK eestvedamisel töötati välja ja käivitus esimeste regionaalarengut toetavate programmide seas ka Saarte programm (1994–2004).
ESK algatusena on tegeletud Saarte seaduse ettevalmistamisega, mille tulemusena valmis koostöös riigikogu ja valitsusega püsiasustusega väikesaarte seadus, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 2004. Selle seadusega on tosinkond Eesti väikesaart saanud eristaatuse. Selle seaduse põhjal saavad saarvallad ja väikesaari omavad vallad riiklikku toetust ja esmakordselt on loodud uued riiklikud töökohad väikesaartel (saarevahid) siit kadunud töökohtade nagu näiteks tuletornivahid jms asemele.
Vabariigi valitsus on vääriliselt hinnanud ESK tegevust ning kutsunud selle esindaja hääleõigusliku liikmena väikesaarte valitsuskomisjoni.
Jõudumööda on tehtud mitmeid ettepanekuid ja organiseeritud lobitööd saarte elanikkonna elu-olu parandamiseks: väikesaarte sadamate ja parvlaevade ning postipaatide ehitamise riikliku kava vajadus, saarte pärimuskultuuri programmi käivitamine, parameedikute väljaõpe väikesaarte tarvis jms.
Oluliseks saari ühendavaks tegevuseks on olnud igaaastaste saarte pärimuspäevade korraldamine ja väikesaarte noorte omavahelise koostöö edendamine.
Regionaalminister andis tänukirjad neljale 20 tegevusaasta jooksul saarte ühistöös enam silma paistnud inimesele. Need on Reet Kokovkin Hiiumaalt, Aado Keskpaik Muhust, Maret Pank ja Kaia Eelma Saaremaalt.
Muhu konverentsil tutvustas Eedi Sepp siseministeeriumist uue Eesti regionaalarengu strateegia 2020 kujundamise ideoloogiat ja ühtlasi lepiti kokku, et ESK esitab omalt poolt ettepaneku selle täiendamiseks.
Saared kui rohemajanduse pilootala?
Jaanuaris esitaski ESK strateegia eelnõule alljärgneva visiooni eelolevaks uueks planeeringuetapiks aasatel 2014–2020: “Eesti saared on kujundatud kestliku majanduse arendamise pilootalaks pidades silmas siinsete elurikkuste ja kultuuritraditsioonide hoidmist. Selle eesmärgiga kujundada ja käivitada Saarte jätkusuutliku majanduse programm, mida toetavad rakenduslikud teadusuuringud ja arendustöö, keskkonnaharidus ning ühiskonna kaasamine.”
Ettepaneku põhjenduses märgiti, et saared on oma sarnaste omaduste ja probleemide tõttu konkreetselt defineeritav toimimisregioon, mis vajab spetsiaalset regionaalpoliitilist käsitlemist, kuna saared kannatavad tulenevalt nende isoleeritusest objektiivsete ebasoodsate olude käes. Saared on reeglina vähese konkurentsivõimega ning jäävad kõrvale linnaregioonide kasvupiirkondadest, erandiks vaid Kuressaare piirkond. Olles samal ajal suures osas kaitse- ja hoiualadena kaitserežiimi all, on looduse kaitsmise kõrval senisest oluliselt rohkem tähelepanu vaja pöörata saarte looduslikele ja ühiskondlikele oludele vastava kestliku/säästva/jätkusuutliku majanduse loomisele ehk rohemajandusele.
Võtmetähtsusega majandussektorid üleminekul rohemajandusele on kalandus, eriti traditsiooniline rannapüük, ekstensiivne põllumajandus, kohalikel ressurssidel põhinev ehitus, energeetika, metsandus, väiketööstus, turism, transport, jäätmekäitlus jm.
Ka Eesti regionaalarengu strateegiale 2005–2015 hinnangu andnud eksperdid soovitasid kehtestada saared eraldi tegevuspiirkonnaks. Sarnane ettepanek on esitatud biosfääri kaitseala uue strateegiana. Viimane hõlmaks aga vaid osa Eesti saartest.
Kas meie ettepanekuga arvestatakse, seda näitab aeg, kuid selge on see, et me peame kõik selle nimel pingutama. Edu võti on aga hea koostöö.
Saarte ühistegevuse probleemid
ESK on kuni viimase ajani tegutsenud tihedas koostöös Saarte instituudiga, mis oli 1999. aastast Tallinna tehnikaülikooli Kuressaare kolledži struktuuriüksus. Kolledži töötajad on vabatahtliku tööna täitnud ka ESK sekretariaadi ülesandeid. Kuna Saarte instituut kui struktuuriüksus on nüüdseks likvideeritud ning töötajad vahetunud või hõivatud õppetöö korraldamisega, on ESK igapäevatöö korraldamine lisaülesandena muutunud võimatuks ja peame leidma uue lahenduse.
Loomulik, et nii pikalt tegutsenud organisatsioon vajab seoses olude muutumisega ja paljude esimestel tegevusaastatel püstitatud eesmärkide saavutamisega, aga ka põlvkondade vahetumisega “uut hingamist”. Selleks, et seda saavutada, esitasime kodanikuühiskonna sihtkapitali (KÜSK) vabaühenduste juhtimis- ja arengusuutlikkuse edendamise toetamise vooru projektitaotlus ESK suutlikkuse tugevdamiseks.
KÜSK toetab ESK suutlikkuse kasvu
Saime toetust projektile “Eesti Saarte Kogu suutlikkuse tugevdamine”, mille abil püüame täpsustada ja ka suurendada liikmeskonda ning aktiivsete esindajate kaasamisel töötada välja uue strateegia ja tegevuskava lähiaastateks, määratleda organisatsioonid, mis võiksid olla ESK strateegilisteks partneriteks, pidada nendega läbirääkimisi, et kaardistada ühishuvid ning kavandada ühistegevused, koostada koostöömemorandum ja selle lisadena kahepoolsed ühiste kavatsuste protokollid.
Saarte elu edendamine eeldab ESK koostööd erinevate riigi ja kohaliku omavalitsuse organitega. Kõige raskem on leida ühishuvid suurte saarte, Hiiumaa ja Saaremaaga, mille suutlikkus ja kasutatav ressurss on kordades suurem kui väikesaartel. Saaremaaga on veidi lihtsam, sest Saare maakonnas asub ka hulk väikesaari, mis on senisest koostööst enam kasu saanud. Teisest küljest on siin aga ka raskem, sest milline organisatsioon väljendaks saarlaste ühishuvisid?
Saaremaa omavalitsuste liidu võimekus on peale Kuressaare linna ja mitme valla väljaastumist tugevasti kahanenud ja maakondlikku ühtset koostööorganit ei eksisteeri enam. Ka Saarte instituut on oma tegevuse lõpetanud ja Kuressaare kolledžis ei tegelda hetkel saarte uurimis- ja arendustööga. Hiiumaa on juba mitu aastat, peale Reet Kokovkini lahkumist ESK eestseisusest, olnud kogu passiivne liige. Saar-valdades võib täheldada vastuolusid kogukonna ja vallavalitsuse vahel.
Samas on kõikides maakondades viimasel ajal juurde tekkinud rida arendusorganisatsioone: maakondade arenduskeskused, LEADER tegevuskeskused, kalanduse tegevusgrupid jt. Kuidas aga saavutada nende organisatsioonide koostöö saareliste kogukondade elu edasiviimiseks, see on kavas projekti abil läbi töötada.
Kavandamisel on ka EL uus eelarveperiood ning me peame valmistuma ühisprojektideks meie naaberriikide partnersaartega, aga miks ka mitte uuendatud (väike-)saarte programmis.
Kas ESK suudab olla koordinaatoriks ja millistel tingimustel, seda peab eelolev projektiaasta näitama.

LAINE TARVIS
ESK eestseisuse esinaine

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411