Reede, detsember 28, 2012
 

Mis ootab ees Hiiumaa muuseumi

Harda Roosna | Hiiu Leht
Ametist lahkunud Hiiumaa muuseumi direktor Urmas Selirand rääkis Hiiu Lehele, millisena näeb ta muuseumi tulevikku ja mida võiks silmas pidada tulevane direktor.
Mida käimasolev muuseumireform Hiiumaa muuseumi jaoks tähendab?
Urmas Selirand: See tähendaks, et Pikk Maja läheks Kärdla linnale, mis pole üldse mõeldav. Tobiase muuseumi puhul nägin võimalust anda see teatri- ja muusikamuuseumi bilanssi. Direktor Ülle Reimets oli nõus ja küsis, kui palju ma selleks raha annan. Ütlesin, et mitte sentigi – võin sulle vaid 11 eurot oma taskust anda, see oli 2011. a elektrikulu. Kui palju piletitulu oli? Ütlesin, et tulu ei olnud, aga piletitest laekus 272 eurot. Reimets arvas, et teeb eelarve valmis ja asi toimib. Kirjutas eelarvesse 1,5 töökohta ja läks ministeeriumi. Ta lükati tagurpidi välja sealt, kust ta edaspidi sisse läks, saateks sõnad – raha pole!
Kuid R. Tobiase muuseumi osas praegu läbirääkimised kultuuriministeeriumi ja Käina valla vahel käivad, lisaks vallale on õla alla pannud ka Tobiase selts ja MTÜ Hiiumaa kultuuriselts. Kultuuriministeerium eraldas juba 10 000 eurot, et vald muuseumi oma bilanssi võtaks ja enne üleandmist hädapärased asjad korda saaks teha. Dan Lukas käis välja talgute idee, Käina valla­juhid hakkasid samuti kaasa mõtlema. Ma olen rõõmus, et Tobiase muuseum selle suuna ja summa sai.
Kui palju on Hiiumaa muuseumil hooneid ja mis neist saab?
Hiiumaa muuseumil on praegu hallata 19 riigi hoonet ja kui ma näen, et ma ei suuda neid hallata ja riik selleks abi ei anna, siis ma tahes-tahtmata pean ameti maha panema. Meil on ju peale Tobiase muuseumi veel Mihkli, Valgu ja Kassari – kolm muuseumi välja­spool Pikka maja, mis kõik eri valdades. Suklese käsk oli, et pean kõikidele osakondadele rentnikud leidma, v.a Kassari, mis hästi töötab. Panin igale poole üles teated, et Hiiumaa muuseum otsib rentnikke – mitte ühtegi pakkumist ei tulnud, v.a Valgu kohta, kus MTÜ Kuulikodu Kadri Tapersoni ja Enn Suttingu näol vabatahtlikena proovida otsustasid. Taperson hoidis mitmel nädalavahetusel muuseumi lahti, kui Hiiumaal mingi suurem üritus oli. Sadakond inimest käis läbi ja et tegu oli tasuta külastusega, oli Kuulikodule boonuseks kohvi, tee ja saiakeste müügist saadud tulu, mis hädavaevu kulutused kattis. Ei ole enam aasta 1982, kui mere äärde ei pääsenud ja ekskursioonid kohustuslikus korras kõik muuseumid läbi pidid sõitma. “Farmi” saade, mis Mihkli muuseumi külastatavuse tõstis neljakordseks ehk 12 000 inimeseni, on ammu unustatud. 2008. aastal jäi külastatavus juba alla 1000, sest rahapuudusel tuli mitme töötajaga lepingud lõpetada. Nüüd oleme aasta otsa püüdnud siin midagi välja mõelda – ei midagi, vaid vaba vaade horisondile ja vahepeal ei mitte midagi.
Milline paistab maakonnamuuseumide tulevik kultuuriministeeriumi näidatavas valguses?
Kultuuriministeerium näeb kõigile sihtasutustele ette suurepärast tulevikku. Kuigi kui varem  plaaniti luua riigi osalusega sihtasutust, siis nüüd sellest enam palju ei räägita. Lugu selles, et juriidilised varad ei saa minna sihtasutusele, need antakse ERMile, juriidiliselt. Ega neid keegi kohapealt ära ei vii. Sellest on aga kohalikel kogukondadel emotsionaalselt raske aru saada.
Kui sa ei lahkuks, mida peaksid käsulaudadele vastavalt tegema?
Nagu 13. detsembril, kui asekantsler Pärn ja nõunik Reismaa siin käisid, öeldi – käsulaudu ei ole, te peate ise kohapeal leidma lahenduse ja mõtlema… See annab mulle selge signaali, et riik tahab ennast eemale tõmmata ja mulle kumab sealt läbi tõsiasi, et kui kohapeal midagi ei suudeta teha, siis võib järgneda kasvõi likvideerimine. Kõige tähtsamaks pean endiselt uue direktori otsimist. Leppisime kokku, et teeme lähteülesande neile, kes tahavad sellesse ametisse kandideerida. Ma ütleksin isegi, et sel inimesel seisab ees Hiiumaa päästmise operatsioon. Hoidku jumal, kui me teda kohapealt ei leia! Niisama edasitiksumiseks, ei ole minul selleks moraalset õigustust.
Millised need lähteülesanded oleksid?
Kõige tähtsam on meie jaoks hoidla, see ongi lähteülesanne. Oleme 1998. aastast, mil Pikk Maja valmis sai, otsinud suure hoidla võimalust, tellinud riiulitäie projekte jne. Ei saanud asja vene piirivalvekordonist, ei elektrijaamast ega garaažist, Leigri väljaku Elioni hoonest, millest me kõigi Hiiumaa muuseumide ühishoidla võiks ehitada. Osa asju hävib kehvade hoiutingimuste tõttu aga päästmatult. Need, mis hävivad, pole museaalid, kuigi neil on museaalne väärtus olemas. Teisalt ei saa neid museaalidena arvele võtta, kuna seaduse järgi ei saa me tagada nende säilimist. Lähteülesandeks on leida ka Mihkli ja Valgu muuseumile otstarbekas kasutus ning leida võimalus Kassari muuseumimaja ülakorruse lõpuni ehitamiseks. Mina näen, et Hiiumaa muuseumi ainuke võimalus olla edasi kohaliku kogukonna identiteedi keskusena on 100 protsendiline riigimuuseum.
Kas sihtasutusena toimiv muuseum peab hakkama projektidega ise raha teenima?
Jah, ma olen nõus, et võimalused laienevad, riik jätab selle toetuse alles, mis meil igal aastal on olnud. Kuid ma ei saa selles kindel olla, sest riigieelarve tehakse üheks aastaks. Ma ei suuda uskuda, et omavalitsused panevad seljad kokku ja ütlevad – Hiiumaa muuseum on vinge sihtasutus! Ja mida peab sihtasutus tegema? Mitte ainult ennast üleval pidama, vaid ka raha teenima. Kui sihtasutus moodustatakse, oletame et riigi toetuse suurus on 60 000 eurot ja riik selle järgmiseks aastaks ka garanteerib. Kes ütleb aga, et ülejärgmiseks aastaks eraldatakse riigieelarvest kultuuriministeeriumile niisugune summa, kust ta sama summa saab eraldada? Garantii puudub! Öeldakse, et me ei saa kahjuks nii palju anda, tuleme teile vastu ja anname 30 000. Nüüd on tõukefondide jutt ka vaiksemaks jäänud. Kuhu see sihtasutus siis projekte kirjutab?

Küsis JAANUS KÕRV

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411