Reede, detsember 7, 2012
 

Miks ma olen murelik

Hiiu maavalitsuse kodulehelt leidsin teate, et Hiiu maavanem võttis 30. oktoobril 2012. a korraldusega nr 1-1/158 vastu Hiiu maakonna­planeeringu teemaplaneeringu “Tuuleenergeetika” ning et teemaplaneeringu SH aruande avalik arutelu toimub 14.12.2012 kell 16 Käina huvi- ja kultuurikeskuse väikeses saalis.
Mida plaanitakse ehitada?
Kuni 175 m kõrguse torniga elektrituulikud, mille rootori labade diameeter on kuni 150 meetrit, maksimaalne kogukõrgus 250 m.
Võrdluseks: Kõpu tuletorn on maapinnast 36 m kõrgune, Oleviste kirikutorn 123,7 m.
Kuhu plaanitakse ehitada?
Käina valla põhjaossa, sõelale on jäänud kaks piirkonda: arenduspiirkond H2 hõlmab metsaalasid ja vähesel määral ka põllumajanduslikus kasutuses olevat maad kahel pool Tulimurru peakraavi (376 ha); arenduspiirkond H3 asub teisel pool Käina-Hüti kõrvalmaanteed u 300 m kaugusel ida pool (988 ha).
Kui suur on ehitustööde maht?
Aladele H2 ja H3 võib planeeringu järgi püstitada elektrituulikuid ehk tuugeneid maksimaalselt koguvõimsusega kuni 30 MW.
Võrdluseks: Hiiumaa praegune elektritarve on suurusjärgus 10 MW.
Praeguse tehnoloogilise reaalsuse järgi on tõenäoline, et 2–3 MW elektrituulikute korral piirdutakse 10–15 elektrituulikuga st väiksemaid tuulikuid ilmselt ei püstitata. Veel suuremate, 5–6 MW tuulikute puhul oleks nende arv väiksem, kuus kuni viis tükki. Kohalike ehitusmaavarade kasutusmaht võib nende tuugenite püstitamisel ulatuda kuni 115 000 tonnini ehk u 58 000 kuupmeetrini.
Kuhu läheb elekter?
Tuuleelekter ei ole oma ebastabiilsuse tõttu iseseisvalt kasutatav v.a erandjuhtudel. Planeeritava tuulepargi võimsus ületab kolm korda Hiiumaa praeguse vajaduse. Tuulepark peab olema ühendatud üldelektrivõrguga. Tõenäoliselt on vajalik rajada 110 kV elektriliin.
Olulise ruumilise mõjuga objekt?
Planeeringus on märgitud, et tegemist on olulise ruumilise mõjuga objektiga. See tähendab, et planeerimisseaduse järgi toimub olulise ruumilise mõjuga objekti ehitamiseks vajaliku maa sundvõõrandamine maakonnaplaneeringu ja detailplaneeringu alusel.
Kas muutume tööstuspiirkonnaks?
Hiiumaa on unikaalse loodusega piirkond. Selliseid jääb kogu maailmas aina vähemaks. Mul võtavad imetlusest hinge kinni Kesk-Hiiumaa rabad, ranniku-Hiiumaa talvised jääväljad. Asustamata alad on looduse taastootmiseks hädavajalikud. Tuulepargi rajamisega annab Hiiumaa ära tükikese oma unikaalsusest ja muutub tööstuspiirkonaks, milliseid on maailmas tuhaneid.
Kohaliku inimese kasu?
Planeeringus räägitakse kompensatsioonimehhanismide leidmisest kohalikule kogukonnale. Samas ei ole planeeringus välja toodud kindlalt toimivat kompensatsioonimehhanismi. Eesti senine  kogemus näitab, et tuuleparkide rajamine on tulus arendajatele, kohalikele elanikele mitte. Juriidiliselt korrektne on olukord ka siis, kui kohalik elanik kompensatsiooni ei saa.
Kuub nööbi külge?
Planeeringus on märgitud tuuleparkide koguvõimsuseks 30 MW. Põhjuseks Käina vallavolikogu ettepanek, et Hiiumaa võiks toota kuni kolm korda enam elektri­energiat, kui tarbib. Planeeringus arenduspiirkondadeks märgitud aladele mahub tuulegeneraatoreid kordades rohkem. See muudaks ehitatavad alajaamad ja elektriliinid palju tasuvamaks. Majanduslik surve võimsuspiirangu kaotamiseks või muutmiseks on suur. Planeeringusse parandust sisse viies on võimalik “nööbi külge kuub õmmelda” ja kogu arenduspiirkond tuulikuid täis ehitada.
Kas uuenduspiirkond või ääremaa?
Veebruaris 2009 ütles toonane maavanem Hannes Maasel, et nelja maakonna, Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maavanemad on sõlminud koostööleppe taastuvenergeetika teemaplaneeringu koostamiseks. Ta rääkis energia tootmisest energiavõsast, prügist, pillliroost. Kahjuks on taastuvenergeetikaga süsteemselt tegelemise asemel kogu energeetikaalane planeeringu­tegevus olnud suunatud tuuleenergia kasutuselevõtule. Kuid Hiiumaa võinuks olla pilootpiirkond, et viia ellu tõeliselt rohelist energiakasutust. Tavainimesele päikesepatareide kättesaadavaks tegemine, biomassi kasutuselevõtt, energiasäästlikud ehitised on mõned killud säästva eluviisi rakendamise võimalustest. Hiiumaa võiks olla energeetikaalaselt uuenduslik piirkond, kus läbi proovida säästvat eluviisi soosivad tehnoloogilised lahendused.
Kui me laseme oma ilusa saare tuulikuid täis ehitada, oleme ääremaa, mille ressurssi keskuste arendamiseks välja pumbatakse.
Olen kogu südamest säästva eluviisi poolt. Tuuleenergia tööstuslik kasutuselevõtt ei pruugi olla veel loodussäästlik eluviis.
INGE TALTS
Hiiumaa elanik

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411