Teisipäev, detsember 18, 2012
 

Koostöökogu: Laste toit peaks olema tervislikum

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Lasteasutuste kokkadele mõeldud seminaril oli põhiteemaks, kuidas juhatada koolitoidu eest vastutajad maheda ja kohaliku tooraine juurde.
Paarikümne osalenuga seminari korraldas Kärdla ühisgümnaasiumi õppeköögis Hiidlaste koostöökogu. Koostöökogu tegevuskeskuse juhataja Reet Kokovkin rääkis, et koostöös lasteasutuste kokkadega püütakse leida võimalusi, kuidas kohapeal toodetud toiduained jõuaks kõige lühemat teed pidi laste toidulauale.
Looma- ja lambaliha käitlemisest kõneles OÜ Hiiumaa Lihatööstus juhatuse liige Olavi Liblik. Tema juhatusel said kohalolijad selgust, millised lihatükid sobivad praeks, millised grillimiseks, vorstiks või hoopis supi sisse.
“Arutasime ka seda, kuidas vastloodud Vaemla toote­arenduskeskusest tulev maheliha värskena kooli jõuaks,” lisas Kokovkin. Ta selgitas, et lasteasutused saavad Hiiumaa päritolu liha tellida otse Vaemla toote­arenduskeskusest. Mahetunnustust sel lihal veel pole, kuid selle taotlemine käib.
“Maheliha saab kasutada kindlasti, kui ainult hind on jõukohane,” ütles Kärdla laste­aia kokk Anu Künnapas.
Täpse hinnakirja eri väärtusega lihatükkide kohta lubas Liblik laiali saata.
Uued maitsed nõuavad nippe
Laste toidulaua rikastamiseks valmistasid kohaletulnud lasteasutuste kokad meisterkokk Heli Hahndorfi uute retseptide järgi nelja rooga: kalapulki, kalasuppi, kartuliputru hernestega ja maheloomalihast hautist.
Hahndorf rääkis, et katsetas ka oma laste peal, mida lapsed süüa soovivad: “Päris uusi asju ja võõraid maitseid ei saa lastele kohe pakkuda, harjutama peab tasapisi ja vähehaaval.” Ta tõi näiteks, et praegu tuleks palju kasutada kõrvitsat, mida saab lisada nii kartulipudru, saia kui mannavahu sisse – sisuliselt pea igale toidule.
Künnapas rääkis, et midagi täiesti uut ta koolituselt ei kuulnud, kalapulgad olid ainsad, mida ta polnud varem teinud: “Samas suures lasteaias, kus tuleb igaks söögikorraks üle saja portsjoni toitu valmistada, ei ole võimalik omavalmistatud kalapulki lastele pakkuda.” Tema sõnul on see liialt töömahukas. Küll aga saab saadud retsepti järgi keeta kalasuppi.
Kärdla koolisöökla kokk Virve Kaibald ütles, et uus nipp, mida tema õppis, oli õunamahla lisamine kalasupile ja tomatikonservi kasutamine tomatipasta asemel. “Retsepti lugeda on teine asi kui ise korra läbi teha,” kiitis Kaibald.
“Kindlasti saab Kärdla koolisööklas peagi lõunaks uudse maitsega veiselihahautist, õuna-jõhvika-kaera magustoitu vaniljekastmega, õuna-kõrvitsa mannavahtu ning kalasuppi tomati ja mahlaga,” kinnitas Kärdla ühisgümnaasiumi koolisöökla juhataja Elena Linkov.
Juhendajat Heli Hahndorfi see rõõmustas: “Hea, et vähemalt Kärdla koolisööklas püütakse mõnd uut rooga õpilastele pakkuda, siis oli kooskokkamisest kasu.”
Lapsed vajavad väärtuslikku toitu
Kokovkini sõnul on niisugused kokkusaamised vajalikud, sest just nii vahetavad koolide ja lasteaedade kokad kogemusi, õpivad, milliste nippidega teha väärtuslik toit lastele suupäraseks, ning saavad ka uusi ideid. “Tähtis on, et lapsed saaksid võimalikult tervislikku toitu,” kinnitas Kokovkin.
Ta tutvustas Hiiumaal tehtud uuringut kohaliku toidu tootmise ja tarbimise vahekorrast ning rahvusvahelist LEADER projekti “Growing Gastronauts/Sirguvad söögi­sellid. Mahe kohalik toit laste­asutuste toidulauale”, milles Hiidlaste koostöökogu üks partnereid.
Projekti seminarid korraldatakse koolide ja lasteaedade kokkadele neljas Eesti paigas: Tallinnas, Kärdlas, Hallistes ja Kuressaares.
Põllumajandusministeeriumi mahepõllumajanduse osakonna poolt rahastatud projekti eesmärk on suurendada lasteasutuste menüüs kohalike toiduainete ja
mahetoidu osakaalu.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411